Alfa Romeo 75
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2025) |
| Alfa Romeo 75 | |
|---|---|
 Alfa Romeo 75 | |
| Tootja | Alfa Romeo |
| Tootmine | 1985–1992 (umbes 386 767 tk) |
| Kokkupanek | Arese, Milano provints, Lombardia, Itaalia |
| Eelkäija | Alfa Romeo Giulietta |
| Järeltulija | Alfa Romeo 155 |
| Klass | Keskklass |
| Kere tüüp | 4-ukseline sedaan |
| Paigutus | eesmootor, tagavedu (transaxle) |
| Mootor |
1.6 – 2.0 R4 1.8 Turbo R4 2.5 – 3.0 V6 2.0 – 2.4 turbodiisel |
| Teljevahe | 2510 mm |
| Pikkus | 4330 mm |
| Laius | 1630 mm |
| Kõrgus | 1350 mm |
Alfa Romeo 75 (tüübinumbrid 161 ja 162B) on neljaukseline keskklassi sedaan, mida tootis Alfa Romeo aastatel 1985–1992. Ameerika Ühendriikide turul müüdi mudelit nime all Alfa Romeo Milano. Kõik autod toodeti Milano provintsis asuvas Arese tehases.
Alfa Romeo 75 oli müügiarvudelt edukas: esimese kolme aastaga toodeti 237 000 autot ja seitsme tootmisaasta jooksul kokku ligikaudu 386 000 eksemplari.[1] Mudel oli Alfa Romeo viimane tagaveoline massiauto kuni mudeli Giulia esitluseni 2016. aastal. Samuti oli see viimane Alfa Romeo, mis töötati välja ja läks tootmisse enne ettevõtte üleminekut Fiati kontserni alla 1986. aastal.[2] Seetõttu nimetavad margi fännid seda tihti "viimaseks tõeliseks Alfaks".
Ajalugu ja tehnika
[muuda | muuda lähteteksti]Mudelit 75 esitleti 1985. aasta mais ning see vahetas välja alates 1977. aastast toodetud Giulietta, millega jagati mitmeid tehnilisi lahendusi. Nimi valiti Alfa Romeo 75. tegutsemisaasta tähistamiseks. 1986. aasta Torino autonäitusel esitleti ka universaalkerega prototüüpi, kuid pärast Fiati ülevõtmist projekt tühistati.[3]
Auto saavutas peaaegu ideaalse kaalujaotuse tänu transaxle-skeemile: viiekäiguline käigukast ja sidur paigaldati auto tagaossa ja integreeriti diferentsiaaliga. See lahendus parandas märgatavalt juhitavust.
Mootorid
[muuda | muuda lähteteksti]Tootmise alguses oli valikus kolm neljasilindrilist karburaatoriga bensiinimootorit:
- 1,6 L (1570 cm³) – 81 kW (110 hj)
- 1,8 L (1779 cm³) – 88 kW (120 hj)
- 2,0 L (1962 cm³) – 94 kW (128 hj)
Lisaks pakuti 2,5-liitrist V6-mootorit (115 kW / 156 hj) ja 2,0-liitrist turbodiislit (70 kW / 95 hj). 1986. aastal lisandus valikusse 1,8-liitrine turbomootor (Garrett T3), mis arendas 114 kW (155 hj).
1987. aastal esitleti 3,0-liitrist V6-mootorit (138 kW / 188 hj). Samal ajal sai 2,0-liitrine mootor kütuse sissepritse ja kahe süüteküünlaga süütesüsteemi (Twin Spark), mis tõstis võimsuse 107 kW-ni (145 hj). Sellega seoses lõpetati vana 2,0-liitrise karburaatormootori tootmine ning 2,5-liitrise V6 müük Euroopas asendus säästlikuma 1,8-liitrise turbomootoriga, eriti kuna koduturul Itaalias oli käibemaks suurematele kui 2-liitrise mootoriga autodele kahekordne. 1988. aastal sai ka 1,8-liitrine mootor ja 1989. aastal 1,6-liitrine kütuse sissepritse.
USA turg (Milano)
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Ameerikas müüdi autot Milano nime all 2,5-liitrise V6-mootoriga, hinnavahemikus 12 850 – 19 000 dollarit. Aastatel 1988–1989 oli saadaval tippversioon Milano Verde, mis kasutas 3,0-liitrist V6-mootorit.[4] Milano müük USAs lõppes 1989. aastal.
Mudelit 75 toodeti kuni 1992. aastani, mil selle vahetas välja esiveoline Alfa Romeo 155.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "35 Years of Alfa Romeo 75". secret-classics.com. 30.06.2020. Vaadatud 19. detsember 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ Schanche, Don a (7. november 1986). "Fiat Will Buy Alfa Romeo, Besting Ford's Bid". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
- ↑ "Production Specials". web.archive.org. 2. aprill 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2007. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
- ↑ "italiaspeed.com – Alfa Romeo". www.italiaspeed.com. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.