Alfa Romeo 164
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2025) |
| Alfa Romeo 164 | |
|---|---|
_(52457285904).jpg) Alfa Romeo 164 S (1992) | |
| Tootja | Alfa Romeo |
| Tootmine | 1987–1997 |
| Eelkäija | Alfa Romeo 90, Alfa 6 |
| Järeltulija | Alfa Romeo 166 |
| Klass | suurem keskklass (E-segment) |
| Kere tüüp | 4-ukseline sedaan |
| Paigutus | eesmootor, esivedu või nelikvedu (Q4) |
| Platvorm | Tipo Quattro |
| Mootor |
2,0 l R4 Twin Spark 2,0 l V6 turbo 3,0 l V6 (Busso) 2,5 l R4 turbodiisel |
| Teljevahe | 2660 mm |
| Pikkus | 4555–4665 mm |
| Laius | 1760 mm |
| Kõrgus | 1390–1400 mm |
| Disainer | Enrico Fumia (Pininfarina) |
Alfa Romeo 164 on suurema keskklassi (E-segment) sõiduauto, mida tootis Itaalia autotootja Alfa Romeo aastail 1987–1997. Mudel 164 asendas Alfa Romeo varasemad lipulaevad 90 ja Alfa 6 ning see põhines Fiati ja Saabi koostöös loodud Tipo Quattro platvormil.
Ajalugu ja arendus
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastate lõpus kavandas Alfa Romeo peainsener Filippo Surace modulaarplatvormi, millel põhinevad mudelid pidid välja vahetama senised Alfasudi ja Alfetta seeriad. Algne projekt nimega Progetto 156 (projekt 156) nägi ette tagaveolist lahendust ja Alfa Romeo Busso-seeria V6-mootorit. Disainer Ermanno Cressoni lõi sedaanile uudse kiilukujulise disainikeele, mida iseloomustas Alfettast märgatavalt kõrgem tagaosa.
Itaalia valitsus, kes oli sel ajal Alfa Romeo omanik, otsustas aga rahastust kärpida ning projekt peatati. Kulude kokkuhoiuks liitus Alfa Romeo Fiati Tipo 4 platvormi projektiga, mille arendust alustati 1978. aasta oktoobris. Surace projekteeris Progetto 156 ümber esiveolisele Tipo 4 platvormile ning kuigi Cressoni lihvis disaini, valiti seeriaauto välimuseks lõpuks Pininfarina disaineri Enrico Fumia kavand.[1]
Tehniline lahendus
[muuda | muuda lähteteksti]Mudelit 164 esitleti 1987. aasta septembris Frankfurdi autonäitusel. See oli Alfa Romeo viimane iseseisvalt arendatud mudel enne firma siirdumist Fiati kontserni alla. 164 oli viimane Tipo 4 platvormi auto Lancia Thema (1984), Saab 9000 (1984) ja Fiat Croma (1985) järel.
Erinevalt platvormikaaslastest oli 164 saadaval ainult sedaankerega. Sõidukil oli unikaalne disain ja erinev esivedrustuse geomeetria ning see oli esimene Alfa Romeo, mille projekteerimisel kasutati laialdaselt raalprojekteerimist (CAD). Šassii ja kerepaneelid valmistati galvaniseeritud terasest, mis parandas märgatavalt auto korrosioonikindlust.[2]
Mootorid ja mudelid
[muuda | muuda lähteteksti]Tootmise alguses oli 164 saadaval nelja mootoriversiooniga:
- 2,0 Twin Spark: 1962 cm³ rida-4 bensiinimootor võimsusega 109 kW (148 hj), katalüsaatoriga versioon 106 kW (144 hj).
- 2,0 Turbo: 1995 cm³ rida-4 bensiinimootor võimsusega 129 kW (175 hj).
- 3,0 V6 (Busso): 2959 cm³ bensiinimootor võimsusega 141 kW (192 hj), katalüsaatoriga versioon 135 kW (184 hj).
- 2,5 Turbodiisel: 2499 cm³ rida-4 (VM Motori) võimsusega 86 kW (117 hj).
Itaalia siseturul oli soositud turbomootor, kuna tollane seadusandlus maksustas üle 2,0-liitrise bensiinimootoriga autosid 38%-lise käibemaksuga (tavalise 18% asemel).
Uuendused ja nelikvedu
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
1990. aasta septembris lisati valikusse sportmudel Quadrifoglio Verde (QV), mille V6-mootor arendas 147 kW (200 hj). 1991. aastal asendati neljasilindriline turbomootor uue 2,0-liitrise V6-turbomootoriga võimsusega 152 kW (207 hj).
1992. aasta septembris läbis 164 mudeliuuenduse (facelift), mille käigus auto pikkus kasvas 10 cm võrra ja uued mudelid said lisanime Super. Mootorivalikusse lisandusid 24-klapilised V6-mootorid:
- 3,0 V6 (24V): 155 kW (211 hj).
- QV (24V): 171 kW (232 hj).
- 2,5 Turbodiisel (Super): 92 kW (125 hj).
1994. aastal tuli müügile nelikveoline mudel Q4, mis kasutas Viscomatic-süsteemi ja Getragi kuuekäigulist manuaalkäigukasti ning arendas 170 kW (231 hj).
Rahvusvahelised turud
[muuda | muuda lähteteksti]USA turg
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1991–1995 müüdi USA-s kokku 6909 autot. Kuni mudeli 4C müügiletulekuni 2015. aastal jäi 164 viimaseks Alfa Romeoks USA turul. Kuna USA-s mõõdeti võimsust SAE net standardi järgi, olid ametlikud näitajad järgmised:
- 164L: luksusmudel võimsusega 136 kW (183 hj) (saadaval ka automaatkäigukastiga; hind 29 500 USD).
- 164S: sportlik versioon võimsusega 149 kW (200 hj) (ainult manuaalkäigukastiga; hind 35 000 USD).
- 164 LS (24V): 1994–1995 mudel, võimsusega 157 kW (210 hj) (hind 36 140 USD).
- 164 Quadrifoglio (24V): tippversioon võimsusega 172 kW (230 hj) (hind 38 940 USD).
Aasia turg ja Alfa 168
[muuda | muuda lähteteksti]Taiwani, Hongkongi ja Malaisia turgudel müüdi sõidukit nimega Alfa Romeo 168. Nimevahetuse põhjuseks oli hiina keeles number 4 (sì) negatiivne tähendus, kuna see kõlab sarnaselt sõnaga "surm" (sǐ). Nimi 164 (yī lù sǐ) tähendaks "terve tee surmale", seevastu 168 (yī lù fā) tähendab hiina keeles "terve tee rikkusele".[3]
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]Viimane Alfa Romeo 164 toodeti 27. juunil 1997 ning 1998. aastal asendas selle järglasmudel 166. Kõik autod valmistati Alfa Romeo tehases Areses Milano eeslinnas. Kümne tootmisaasta jooksul valmis ligikaudu 270 000 eksemplari, millest umbes 70 000 olid kolmeliitrise mootoriga ja 45 602 turbodiislid.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Doyle, Eóin (27. juuli 2015). "Tipo 156 – The Last Alfa Romeo". Driven to Write (Briti inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
- ↑ Motor, Ate Up With (13. juuni 2009). "Four of a Kind: The Alfa Romeo 164 and the "Type Four" Cars < Ate Up With Motor". Ate Up With Motor (Ameerika inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
- ↑ Robyn, Chris. "Alfa Romeo 168: What's in a Number?". www42.digest.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 1999. Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "164 Production". web.archive.org. 6. juuni 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2008. Vaadatud 24. jaanuaril 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)