Alexander von Schrenck
Alexander Gustav von Schrenck (ka Schrenk; 4. veebruar 1816, Triznovo, Tula kubermang – 25. juuni 1876, Tartu) oli baltisaksa päritolu mineraloog, tuntud Siberi-uurija, hilisem Tartu ülikooli õppejõud ja Tartu Loodusuurijate Seltsi asutajaid. Ta tegeles ka botaanikaga ja kirjutas luuletusi.
Schrenck õppis Tartu ülikoolis aastatel 1834–1837. Seejärel asus ta Peterburi botaanikaaia teenistusse ja aastatel 1848–1853 oli Tartu ülikooli mineraloogia eradotsent. 1852. aastal sai ta Tartus mineraloogiamagistriks ja 1853. aastal Königsbergi ülikoolis doktorikraadi.[1]
Peterburi botaanikaaia teenistuses tegi Schrenck uurimisreise Euroopa-Venemaa kirdeossa (1837), Lapimaale ja Koola poolsaarele (1839) ning Loode-Hiinas Džungaariasse (1840–1844). 1837. aasta reisikirjelduse[2] esimene osa pälvis Demidovi auhinna.[1]
Schrenki matkapäevik kirjeldas kalendriliselt reisi Peterburist Arhangelski, peatumist Arhangelskis ning sealt jätkunud teekonda Mezeni. Mezeni ja selle ümbruskonna, Petšoora ja Kõiva ala kohta on pikem ülevaade. Suurim osa reisipäevikut (lk. 251—633) kõneleb aga neenetsite maast ja rahvast. Teises köites on ära trükitud Arhangelski kubermangu neenetsite haldamise kord aastast 1835 ja on toodud väljavõtteid aastail 1611–1615 Petšooramaal olnud inglaste reisikirjeldustest aruannetest ja kirjadest ning antud ülevaade 16. sajandi vene reisijatest kes on käinud samojeedide alal. Eri peatükk on jugralastest[3].
Aastatel 1858–1868 elas Alexander von Schrenck tema naisele kuulunud[1] Pühajärve mõisas ja seejärel kuni surmani Tartus.[4] Ta maeti Õisu mõisa kalmistule.
Schrencki isa oli mõisavalitseja. Alexander von Schrencki vend oli zooloog Leopold von Schrenck ning poeg maalikunstnik Hermann von Schrenck.[1] Alexander von Schrencki naise vennapoeg oli Friedrich Maximilian Oscar von Sivers.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Kaavere, V., 1990. Alexander von Schrenk – geoloog, botaanik, luuletaja. Eesti Loodus, 6: 400–403.
- ↑ "Retk Euroopa- Venemaa kirdeossa, läbi samojeedi tundrate arktilisse Uurali mäestikku, mille Kõigekõrgemal käsul Keiserliku Peterburi botaanikaaia jaoks 1837. aastal teinud Alexander Gustav Schrenk" ("Reise nach dem Nordosten des europäischen Russlands, durch die Tundren der Samojeden, zum Arktischen Uralgebirge, auf Allerhöchsten Befehl für den Kaiserlichen botanischen Garten zu St. Petersburg im Jahre 1837 ausgeführt von Alexander Gustav Schrenk"
- ↑ Paul Ariste, Kaks Peterburi Teaduste Akadeemia uralisti. Keel ja Kirjandus, 1974, nr 5, lk 269-271
- ↑ Schröder, L. von, 1891. Allgemeine Deutsche Biographie, 32: 484–485.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alexander von Schrenck veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"