Alexander Sculteti

Alexander Sculteti (ladinapäraselt ka Scultetus; surnud 2. augustil 1570 Roomas) oli Preisimaa päritolu vaimulik ja õpetlane.

Sculteti sündis arvatavasti Dirschaus (praegu Tczew) või Danzigis (praegu Gdańsk). Ta õppis arvatavasti alates 1503. aastast Krakowi ülikoolis õigust ja teoloogiat ning pühitseti preestriks. Seejärel asus ta tööle Rooma paavsti kantseleis.

1515. aastal sai Scultetist Ermlandi toomhärra, samuti on teda mainitud Tartu ja Saare-Lääne toomhärrana. Sama aasta lõpus viibis ta 17 nädalat Riias, olles ühe kohtuasja läbiviija. Seejärel ta tõenäoliselt enam Liivimaal ei käinud. 1524 ja 1537 on teda mainitud Tartu, Saare-Lääne ja Tallinna toomhärrana, 1549 Tallinna ja Ermlandi toomhärrana. 1530–1539 oli Sculteti Ermlandi toomkapiitli sekretär ning Nicolaus Copernicuse lähendane kaastöötaja. Ta töötas ka kartograafina ning võitles katoliku kiriku sisemise reformi eest.

1546. aastal andis Sculteti Roomas välja teose "Chronographia, sive annales omnium fere regum, principum", mida paavst Paulus III pidas aga kahtlaseks ning keelas selle levitamise. 1549. aastal sai Scultetist Rooma Anima vennaskonna (sakslaste kogukonna) liige. 1550. aastatel süüdistati teda ketserluses ning paavst Paulus IV ajal oli ta mõnda aega vangis, talt võeti kõik raamatud ja käsikirjad. Paavst Pius IV ajal pääses ta taas vangistusest välja.

Sculteti suri 1570. aastal Roomas, tema matmise eest hoolitses Anima vennaskond. 1584. aastal omandas vennaskond ka kõik Sculteti raamatud ja käsikirjad.

Kirjandus

• Leonid Arbusow vanem, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert, II (lk 106), III (lk 67), IV (lk 193–194).