Alexander Brückner
Alexander Brückner (5. august 1834 Peterburi – 16. november 1896 Jena) oli Venemaal elanud baltisaksa ajaloolane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskkoolis käis Peterburis, 23-aastaselt siirdus Saksamaale ülikooli ajalugu õppima Johann Gustav Droyseni juurde, samuti sai mõjutusi Leopold von Rankelt. 1860. aastatel naasis Venemaale, kus sai tõsiseltvõetava ajaloolase maine uurimustega Venemaa euroopastumisest. Saksamaal olita mõnevõrra uurinud ka Euroopa keskaega.
1869. aastal vallandati Carl Schirren Tartu Ülikooli Venemaa ajaloo professori kohalt, vakantsele kohale kandideeris koos Kljutševskiga, valiti aga Brückner, kuna Kljutševskil polnud nõutavat kraadi. Selleks ajaks oli Brückner kahekordne doktor, kuna Saksamaal saavutatud kraadi Venemaal ei tunnustatud. Venemaal tehtud töö oli Katariina II ajast.
Töötas Tartu Ülikoolis aastatel 1872–1891, olles pikaajalisim Vene ajaloo professor selles asutuses. Ta õpetas Venemaa ajalugu, allikaõpetust ning keskaega.
Paistis silma huvitatusega Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistest seostest, uuris eriti romaani ja germaani rahvaste mõju Venemaale, sealhulgas ka baltisakslaste tegevust. Tema vaated ajaloole erinesid mõnevõrra Ranke omadest, sest ta pidas ajalooteooriat ehk kuidas ja millistelt positsioonidelt seda uuritakse sama oluliseks kui ajaloopraktikatki.
Ta suhtles tihedalt tollase Tartu Ülikooli üldajaloo professori Richard Hausmanniga, kes oli ta hea sõber. Koos Hausmanniga tegutses Brückner ka Õpetatud Eesti Seltsis ning uuris peamiselt teiste baltisaksa ajaloolaste tegevust.
1891. aastal suunati Brückner ootamatult ümber Kaasani Ülikooli, mis tema jaoks sisuliselt võrdus pagendamisega. Ilmselt oli see seotud venestuspoliitikaga. Seejärel siirdus Brückner elama Saksamaale, kus ta viis aastat hiljem ka suri.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Brückneril oli 3 poega ja 3 tütart, vanemast pojast Eduardist sai tuntud klimatoloog ning keskmisest, Arthurist, tunnustatud silmahaiguste arst.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiit Rosenberg. "Tartu Ülikooli Vene ajaloo professor Alexander Brückner". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002. Tartu 2004. Lk 42–58