Mine sisu juurde

Alexamenose grafiti

Allikas: Vikipeedia
Alexamenose grafiti Palatinuse muuseumis Itaalias

Alexamenose grafiti on grafiti, mis oli kraabitud Rooma Palatinuse künka lähedal asuva toa seinakrohvi. See on nüüdseks eemaldatud ja asub Palatinuse muuseumis. Grafitit, mida sageli peetakse Jeesuse üheks varaseimaks kujutiseks, on raske dateerida, kuid hinnanguliselt loodi see umbes aastal 200 pKr.[1] Sellel on ilmselt kujutatud noormeest, kes kummardab eeslipeaga kuju, kes on risti löödud ning juures on vanakreeka keeles kiri "Alexamenos palvetab [oma] jumala poole",[2] mis viitab sellele, et grafiti eesmärk oli pilgata kristlast nimega Alexamenos.[3]

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kujutis teoses "Ancien Rome in the Licht of Recent Discoveries" (Vana-Roomast hiljutiste avastuste valguses) (1898)

Pildil on kujutatud inimkehaga ja eesli või muula peaga figuuri ristil. Pildi paremas ülanurgas on üpsiloni või tau kujuline rist.[4] Pildi vasemal küljel on noor mees – ilmselt Alexamenos – Rooma sõduri või valvurina, kel tõstetud üks käsi žestina, mis võib viidata palvetamisele.[5][6]

Alexamenos on olnud Sokratese õpilase Teose Alexamenose ja Aitoolia väejuhi Alexamenose (2. sajand eKr) puhul, mis võib olla tulem kreeka tavalistest sõnadest ἀλέξω ( aléxō, ee k 'ma kaitsen/aitan') ja μένος ( ménos, 'tugevus, vaprus, jõud' jne). Teise võimalusena võib see olla tuletatud otse sõnast ἀλεξάμενος (alexámenos).[7]

Risti all on rohmakas kiri "ΑλΕξΑΜΕΝΟϹ ϹεΒΕΤΕ θΕΩΝ" Sõna "ϹεΒΕΤΕ" võib mõista kui kreekakeelset sõna ϹΕΒΕΤΑΙ (või võimalikku foneetilist kirjaviga)[8], mis tähendab 'palvetamist'. Sel juhul saab kirja lugeda kui "Ἀλεξάμενος σέβεται θεών", ehk 'Alexamenos palvetab [oma] jumala poole'.[9] Mitmed teised allikad pakuvad tõlkena ka 'Alexamenos palvetab ühe jumala poole' või muid sarnaseid variante.[10][11][12]

Kõrvalkambris on teise käekirjaga kirjutatud kiri nii kreeka kui ka ladina keeles: "ΑΛΕξΑΜΕΝΟϹ FIDELIS" („ Alexamenos fidelis”), mis tähendab kas 'Alexamenos on usklik' või 'Alexamenos Usklik'. See võib olla tundmatu isiku vastus grafitil kujutatud Alexamenose pilkamisele.[13]

Dateerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutise valmimisaja suhtes pole selget üksmeelt saavutatud. On pakutud aega 1. sajandi lõpust pKr kuni 3. sajandi lõpuni pKr,[14] kusjuures kõige tõenäolisemaks peetakse 3. sajandi algust pKr.[15]

Avastamine ja asukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Grafiti avastati 1857. aastal, kui Palatinuse künkal kaevati välja hoone, mida tunti kui domus Gelotiana. Keiser Caligula oli omandanud maja keiserliku palee jaoks, mida pärast Caligula surma kasutati keiserlike Paedagogiumina (internaatkoolina). Hiljem ääristati tänav, mille juures maja asus, müüriga, et kaitsta lisahooneid, ja see jäi seega sajandeid suletud piirkonnaks.[16]

Tõlgendamine

[muuda | muuda lähteteksti]
„Anubis surnute valvurina“, Lundy, John Patterson (1876). "Monumental Christianity" New York, JW Bouton. lk 60.
„Gnostiline Anubis” teoses Lundy, John Patterson (1876). "Monumental Christianity" New York, JW Bouton. lk 61.

Tavaliselt peetakse seda grafitit palvetavat kristlast pilkavaks kujutiseks. Eesli pead ja ristilöömist peeti tolleaegses Rooma ühiskonnas solvavateks kujutisteks. Ristilöömist kasutati hukkamisviisina kõige raskemate kurjategijate karistamiseks kuni selle kaotamiseni esimese kristliku keisri Constantinus I poolt 4. sajandi alguses pKr.[17]

Tol ajal usuti ilmselt laialdaselt, et kristlased praktiseerisid onolaatriat (eesli kummardamist). See põhines eksiarvamusel, et juudid kummardasid jumalat eesli kujul – nii väitis Apion (30–20 eKr – c. 45-48 AD ), aga eitas Josephus oma teoses "Apioni vastu".[18]

Origenes teatab oma traktaadis „Contra Celsum”, et paganlik filosoof Celsus oli sama väitnud nii kristlaste kui ka juutide kohta.[19]

Tertullianus kirjutas 2. sajandi lõpus või 3. sajandi alguses, et kristlasi süüdistati koos juutidega sellise jumaluse kummardamises. Ta mainib ka usust taganenud juuti, kes kandis Kartaagos kristlase karikatuuri eesli kõrvade ja kapjadega, millele oli kiri Deus Christianorum ὀνοκοίτης[20] (ee k 'Kristlaste jumala sigitas eesel').[21]

Kujutisel on Alexamenost kujutatud risti löödud kuju kummardamas – detail, mida Peter Maser uskus sümboliseerivat kristlikku ikoonide kummardamise tava, kuid see tava kujunes osaks kristlikust jumalateenistusest teadaolevalt alles 4. või 5. sajandil.

Mõned 19. sajandi teadlased väitsid, et kiri kujutab tegelikult šaakalipeaga Egiptuse jumalat Anubist. Näiteks preester John P. Lundy 1876. aastal avaldatud varakristliku ajalooraamatus identifitseeritakse kiri kui "gnostiline Anubis".[22] Ta kirjutab, et kiri kujutab "Anubise ehk Thothi, egiptlaste Merkuuri ja surnute hoidja pead".[23] 19. sajandi õpetlane Charles William King ütleb, et on vaieldav, kas tegemist on kristlusse pöördunud inimese karikatuuriga või šaakalipeaga jumala Anubise kummardamisega.[24]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Alexamenos and pagan perceptions of Christians". uchicago.edu.
  2. ↑ Squire, Michael (22. detsember 2015). Sight and the Ancient Senses. Routledge. ISBN 9781317515388. Vaadatud 31. augustil 2018.
  3. ↑ Viladesau, Richard (1992). The Word in and Out of Season. Paulist Press. Lk 46. ISBN 0-8091-3626-0. Vaadatud 19. juulil 2016.
  4. ↑ Bayley, Harold (1920). Archaic England: An essay in deciphering prehistory from megalithic monuments, earthworks, customs, coins, place-names, and faerie superstitions. Chapman & Hall. Lk 393. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2015. Vaadatud 28. veebruaril 2020. alexamenos.
  5. ↑ Wright, Thomas (1968). A history of caricature and grotesque in literature and art. Oxford University. New York, F. Ungar Pub. Co.
  6. ↑ Hare, Augustus John Cuthbert (2005). Walks in Rome, Volume 1. Adamant Media Corporation. Lk 201. ISBN 9781402186424.
  7. ↑ "Behind the Name – Alexamenos". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2019. Vaadatud 23. mail 2019.
  8. ↑ "Blog | NT Resources - Greek for a Week". www.ntresources.com. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  9. ↑ MacLean, B. Hudson (2002). An introduction to Greek epigraphy of the Hellenistic and Roman periods from Alexander the Great down to the reign of Constantine. University of Michigan Press. Lk 208. ISBN 0472112384.
  10. ↑ "Home Page – Concordia Theological Seminary". Ctsfw.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2008. Vaadatud 17. oktoobril 2012.
  11. ↑ "A Sociological Analysis of Graffiti" (PDF). Sustain.ubc.ca. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2011. Vaadatud 17. oktoobril 2012.
  12. ↑ Charles William King (1887). "Gnostics and their Remains". P. 433 note 12. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2012. Vaadatud 17. oktoobril 2012.
  13. ↑ Green, Michael (2004). Evangelism in the Early Church. Wm. B. Eerdmans Publishing. Lk 244. ISBN 9780802827685.
  14. ↑ Schwarz, Hans (1998). Christology. Wm. B. Eerdmans Publishing. Lk 207. ISBN 9780802844637.
  15. ↑ Balch, David L.; Osiek, Carolyn (2003). Early Christian Families in Context: An Interdisciplinary Dialogue. Wm. B. Eerdmans Publishing. Lk 103. ISBN 9780802839862.
  16. ↑ Cutts, Edward L (2004). History of Early Christian Art. Kessinger Publishing. Lk 200. ISBN 9780766187214.
  17. ↑ Wright, N. T. (1997). What Saint Paul Really Said: Was Paul of Tarsus the Real Founder of Christianity?. Wm. B. Eerdmans Publishing. Lk 46. ISBN 9780802844453.
  18. ↑ "Josephus: Against Apion II". penelope.uchicago.edu.
  19. ↑ "CHURCH FATHERS: Contra Celsum, Book VII (Origen)". www.newadvent.org.
  20. ↑ "Tertulliani Apologeticum". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2018. Vaadatud 31. augustil 2018.
  21. ↑ "Tertullian : T.H. BINDLEY, The Apology of Tertullian (1890)". www.tertullian.org. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  22. ↑ Lundy, John Patterson (1876). Monumental Christianity; or, The art and symbolism of the primitive church as witnesses and teachers of the one Catholic faith and practice. New York, J.W. Bouton. Lk 61. ISBN 978-0-524-01114-0.
  23. ↑ Lundy, John Patterson (1876). Monumental Christianity; or, The art and symbolism of the primitive church as witnesses and teachers of the one Catholic faith and practice. New York, J.W. Bouton. Lk 59. ISBN 978-0-524-01114-0.
  24. ↑ King, Charles William (1887). The Gnostics and their remains : ancient and mediaeval. London : Nutt. Lk 433.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alexamenose_grafiti&oldid=7127171"