Aleksei Mordašov

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Mordašov (2018)

Aleksei Aleksandrovitš Mordašov (Алексей Александрович Мордашов; sündinud 26. septembril 1965) on Venemaa suurärimees ja oligarh. Venemaa suurima teraseettevõtte Severstal suuromanik (omab 77% aktsiatest) ja juhatuse esimees.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Tšerepovetsis Vologda oblastis. 1988. aastal lõpetas masinaehituse alal Palmiro Togliatti nimelise Leningradi Inseneri- ja Majandusinstituudi.

Pärast instituudi lõpetamist 1988. aastal töötas ta Tšerepovetsi metallurgiatehases vanemökonomistina, mehaanilise remonditöökoja nr 1 majanduse ja töökorralduse büroo juhatajana, planeerimisosakonna juhataja asetäitjana.

Venemaal erastamise algperioodil, 1992. aastal, sai Mordašovist Tšerepovetsi metallurgiatehase majandus- ja finantsdirektor, mis peagi muudeti Severstaliks. Tehase peadirektor Juri Lipuhhin andis talle volitused tehase aktsiatega tegelemiseks. Mordašov, koondades metallitoodete müügist saadud kasumi siduskauplejale Severstal-Invest, ostis töötajatelt aktsiaid. 24% kaupleja aktsiatest kuulus Lipuhhini juhitud tehasele, Mordašov emiteeris endale 76% Severstal-Investi aktsiatest. Mõne aja pärast osutus 16% tehase kapitalist tema isiklikuks omandiks ja veel 80% aktsiatest oli tema kontrolli all. 1997. aastal ostis Mordašov tagasi Severstal-Investile kuulunud tehase aktsiad ja tagandas endise direktori äritegevusest.[1]

2000. aastal sai Mordašovist üks Venemaa-Saksa valitsustevahelise majandus- ja rahandusalase strateegilise koostöö töörühma liige.

2003. aastal sai Mordašovist Rossija panga kaasomanik, omandades Severstalile 8,8% osaluse pangas.[2]

2007. aastal sai Mordašovist Saksa reisifirma TUI Group aktsionär.

2008. aastal asutas ta National Media Groupi.

2013. aastal omandasid Aleksei Mordašov ja Juri Kovaltšuk Tele2-s 50% osaluse.

Alates 2014. aastast oli Mordašov riikliku terasetootjate tööstusliidu Russian Steel Non-Commercial Partnership president.

2015. aastal lahkus Mordašov Severstali tegevjuhi kohalt ja asus direktorite nõukogu esimehe kohale.[3]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit tema vastu viisa- ja majandussanktsioonid.[4] 25. märtsil 2022 tegi seda Jaapan[5] ja 2. juunil 2022 USA.[6]

4. märtsil 2022 konfiskeeris Itaalia politsei tema 65-meetrise jahi Lady M. Arestiti ka tema villa Rocky Ram, mille väärtus on 105 miljonit eurot, eraranna ja kolme basseiniga.[7][8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]