Aleksei Jermolov (1777−1861)

Jermolovi portree. Autor Pjotr Zahharov-Tšetšeen, 1843. a.

Aleksei Petrovitš Jermolov (vene: Алексей Петрович Ермолов, 4, juuni [v.k 24 .mai] 1777 Moskva – 23. aprill [v.k 11. april] 1861 Moskva) oli Vene Impeeriumi kindral, kes juhatas Vene vägesid Kaukaasia sõjas.

Ta võttis osa kõigist Vene armee kampaaniatest prantslaste vastu, v.a Aleksander Suvorovi 1799 aasta kampaania põhjapoolses Itaalias ja Šveitsis. Sel ajal oli ta süüdistatav vandenõus keiser Paul I vastu ja saadetud asumisele. Kahe aasta pärast talle andestati ja ta asus Aleksander I teenistusse. Ta tõusis esile Napoleoni sõdade aegsetes lahingutes: Austerlitzi lahingus, Eilau lahingus, Borodino lahingus, Kulmi lahingus ja Pariisi lahingus.

Hiljem juhatas ta Venemaa vallutussõda Kaukaasias, kus ta sai tuntuks oma brutaalsete võtete poolest (m.h põletatud maa taktikat kasutades). Oma kirjas keiser Aleksander I-le teatas ta muuhulgas: "Ma soovin, et hirm minu nime ees hoiaks meie piire tugevamalt kui ketid või kindlused." Kaukaasia ekspert Charles King on tema tegevust Kaukaasia sõja ajal nimetanud "riiklikult toetatud terroriks". Aleksei Jermolovi loetakse Groznõi linna asutajaks ja Tšerkessi genotsiidi üheks peamiseks korraldajaks.