Aleksandra Beļcova
Aleksandra Beļcova (17. märts 1892 – 1. veebruar 1981) oli läti maalikunstnik ja graafik, Riia Kunstnike Grupi liige.
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Sündis Venemaal Brjanski oblastis Suražis talupidajate peres. Lõpetanud 1912. aastal Novozõbkovi tütarlastegümnaasiumi, asus ta õppima Penza kunstikoolis (lõpetas 1917). Penzas tutvus ta paljude Läti kunstnikega, kes viibisid Venemaal sõjapõgenikena, nende seas Jēkabs Kazaks, Konrāds Ubāns, Voldemārs Tone ja Beļcova tulevane abikaasa Romans Suta. 1917. aastal siirdus Beļcova Petrogradi ja asus õppima Natan Altmani ateljees (1918–1919), Petrogradis toimus ka kunstniku esimene isikunäitus. Koos Romans Sutaga asus Beļcova 1919 elama Riiga. 1920. aastal moodustasid Läti kunstnikud jõuliselt avangardismi esindava, kosmopoliitse hoiakuga Riia Kunstnike Grupi[1] ja ka Aleksandra Beļcovast sai selle liige. Aleksandra Beļcova ja Romans Suta abiellusid 1922. aastal Riias[2] ja reisisid pärast seda Euroopasse, Berliini kaudu Pariisi (nende tütar Tatjana sündis 1923. aastal Pariisis). 1926. aastal lahkus Aleksandra Beļcova abikaasat järgides Riia Kunstnike Rühmast[3].
1937. aastal reisis Aleksandra koos tütrega Pariisi, et käia Louvre'is ja vaadata Pariisi maailmanäitust, mille Läti paviljoni oli kujundanud Romans Suta. 1930. aastatel külastas kunstnik Rootsit ja Hispaaniat ning läks abikaasast mitteametlikult lahku[4].
Aleksandra Belcova põrm on maetud Riia Metsakalmistule.
2008. aastal avati Aleksandra Beļcova ja Romans Suta memoriaal-kortermuuseum Riias. See on Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi filiaal.[5]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksandra Belcova varasemat loomingut mõjutas suprematism, konstruktivism ja kogu vene avangardne kunst, Pariisis viibides puutus ta kokku kubismiga[1], mis samuti kujundas ta kunstnikukäekirja. 1928. aastal toimus Riias Belcova suur ühisnäitus koos Romans Sutaga, samuti osales ta Riia Kunstnike Grupi rühmanäitustel ja aastail 1927–1931 rühmituse Zaļā vārna (läti keeles 'siniraag', sõna-sõnalt 'roheline vares') näitustel.
Aleksandra Beļcova oli andekas kolorist, värv on tema teostes jõuliseks meeleolu loojaks ja väljendusvahendiks. Põhiliselt viljeles ta õlimaali, aga ka akvarelli[6], pastelli[7] ja graafikat. Aastail 1924–1928 oli ta põhikujundaja 1924. aastal Romans Sutaga koos loodud portselaniettevõttes Baltars[8]. Kunstniku motiiviringi kuuluvad põhiliselt portreed ja vaikelud, ta on olnud üks kõige sihikindlamaid kubismi viljelejaid Läti 1920. aastate kunstis[9]. Sage teema on moodne emantsipeerunud naine. 1920. aastate teisel poolel ilmub ta kunstnikukäekirja uusasjalikkus, seda stiili esindavad tema tuntuimad varased teosed "Must ja valge" (1925, läti keeles Baltā un melnā), "Tennisist" (1927).
Kuigi kunstniku 1920.–1930. aastate teoseid iseloomustas julge üldistus ja vaba pintslitehnika, pöördus ta 1950.–1960. aastatel realistliku kujutusviisi poole. 1945. aastast alates kuulus Aleksandra Beļcova Läti Kunstnike Liitu. Isikunäitusi Läti NSV perioodist: Riias 1962 ja 1967, Tukumsis 1963, Liepājas 1974, Jūrmalas 1977 ja 1972.–1973. aastal oli suur ülevaatenäitus kunstniku loomingust Leningradis. Pärast tema surma korraldati mälestusnäitused 1984. aastal Riias, 1985. aastal Liepajas ja Madonas, 1986. aastal Valmieras.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Liis Pählapuu: "Eesti Kunstnikkude Rühm rahvusvahelisse konteksti" Sirp, 20.02.2014
- ↑ Aleksandra Beļcova russkije.lv
- ↑ D. Lamberga. Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses. Eesti Kunstimuuseum, 2010
- ↑ Daiga Rudzāte: ALEKSANDRAS BEĻCOVAS PILSĒTAS
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2018. Vaadatud 24. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2016. Vaadatud 24. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.russkije.lv/ru/journalism/read/pasteli_aleksandri_belcovoj_pub/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2018. Vaadatud 24. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2012. Vaadatud 24. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Dace Lamberga. Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20.sajandi alguses. Eesti Kunstimuuseum, 2010