Aleksandr Kuprin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksandr Kuprin

Aleksandr Ivanovitš Kuprin (vene keeles Александр Иванович Куприн; 7. september (vkj 26. august) 1870 Pensa kubermang, Venemaa25. august 1938 Leningrad, NSV Liit) oli vene kirjanik.

Aastail 19101919 elas ta Peterburi kubermangus (hilisema nimega Petrogradi kubermangus) Gattšinas. Ta mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ning oli väljaõppes Soomes, kuid demobiliseeriti siis kehva tervise pärast. Punase terrori käigus Petrogradis vahistati ta 1918. suvel ja viidi vanglasse.

Ta mobiliseeriti 16. oktoobril 1919 Gattšinas Vene kodusõja ajal kui ta endine tsaariarmee ohvitser (porutšik) Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeesse. Ta määrati Narvas toimetama Loodearmee juures ilmuvat ajalehte Prinevski krai ("Приневскiй край"), lehetoimetus asus Narvas Koidula tänav majas nr 8.

Pärast Vabadussõja lõppu töötas ta venekeelses ajalehes Svoboda Rossii («Свобода Россiи») Tallinnas, hiljem aga emigreerus Helsingisse ja seejärel 4. juulil 1920 Prantsusmaale Pariisi.

1937. aastal läks raskesti haigena tagasi NSV Liitu, kus ka 1938. aastal suri.

Teoseid eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

26. oktoobril 2003 avati Narvas tema mälestustahvel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1937. aastal läks koos temaga tagasi NSV Liitu tema abikaasa Jelizaveta Moritzovna Kuprina (Елизавета Морицевна Куприна).

1958. aastal läks NSV Liitu tagasi ka tema tütar Ksenija Kuprina, kes töötas A. S. Puškini nimelises teatris Moskvas.

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]