Aleksander Thomson (keeleteadlane)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksander Thomson
Александр Томсон.jpg
Aleksander Thomson
Sündinud 15. juuni 1860
Tartu lähedal, Liivimaa kubermang
Surnud 27. november 1935
Odessa
Rahvus eestlane
Haridus Peterburi ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) keeleteadlane
Töökohad Odessa ülikool

Aleksander Thomson (3/15. juuni 1860 Tartu lähedal – 27. november 1935 Odessa) oli Eestist pärit keeleteadlane.

Aleksander Thomson sündis 15. juunil Tartu lähedal metsniku ametit pidanud luterlasest isa Juhani ja ema Emilia pojana.

Aleksander Thomsoni vanemad olid eestlased, tema ema ei osanud ühtki sõna vene keelt. Aleksander lõpetas 1882. aastal Peterburi ülikooli idamaa keelte kateedri sanskriti-pärsia keelte erialal. 1887. aastal kaitses ta samas ülikoolis magistritöö "Lingvistilised uurimused" ning neli aastat hiljem, 1891. aastal, Moskva ülikoolis, doktoritöö "Kaasaegse armeenia keele grammatika Tbilisi linnas". Ta oli Vene Impeeriumi tegeliku salanõuniku auastmes.[1]

Pärast stažeerimist Pariisis 1897. aastal kolis Thomson elama Odessasse. Aastatel 18971932 oli ta Odessa ülikooli korraline professor. 4. detsembril 1910 valiti Thomson Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks. Enne 1917. aastat jõudis ta algatada Odessa ülikooli juures Ukraina esimese eksperimentaalfoneetika stuudiumi tegevuse. Aleksander Thomson suri 1935. aastal Odessas kopsupõletikku.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Лингвистические исследования, т. 1, СПБ, 1887;
  • Историческая грамматика современного армянского языка гор. Тифлиса, СПБ, 1890;
  • Лингвистические исследования, СПБ, 1897;
  • К синтаксису и семасиологии русского языка, Од., 1903;
  • Фонетические этюды, Варшава, 1905;
  • К вопросу о возникновении родительно-винительного падежа в славянских языках, «Изв. отделения русского языка и словесности», 1908, т. 13, кн. 3.

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vastas kindrali või admirali auastmele.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]