Aleksander Rebane

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Montana Osariigi Ülikooli professorist; Yale'i Ülikooli doktorandi kohta vaata lehekülge Aleksander Rebane.

Aleksander Rebane (ka Aleks Rebane; ka Aleksander K. Rebane; sündinud 19. augustil 1958) on eesti füüsik.

Aleksander Rebase teadushuvid on seotud mittelineaarse optika, ajalis-ruumilise holograafia, orgaaniliste materjalide spektroskoopia ja biomeditsiini fotoonikaga.

Ta on Montana Osariigi Ülikooli füüsikaprofessor.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Rebane lõpetas 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu ülikooli cum laude füüsika erialal. Seejärel õppis ta Eesti NSV TA Füüsika Instituudi aspirantuuris, mille lõpetas 1984. aastal. Järgmisel aastal (1985) kaitses ta samas füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Koherentne koste ja ajalis-ruumiline holograafia fotokeemilise spektraalsälkamisega lisanditsentrites"

Rebane täiendas end külalisteadurina Bayreuthi Ülikoolis (19871988) ja Lõuna-California Ülikoolis Los Angeleses 1990. aastal. Ta oli aastatel 1986–1990 TA Füüsika Instituudi vanemteadur, aastatel 1990–1996 Zürichi Šveitsi Föderaalse Tehnikakõrgkooli füüsikalise keemia laboratooriumi vanemassistent (lektor). Samas habiliteerus Aleksander Rebane 1996. aastal füüsikalise keemia alal (dr. habil.).

Alates 1996. aastast töötab ta Montana Osariigi Ülikoolis kaasprofessorina ja alates 2003. aastast füüsikaprofessorina (full professor).

Rebane on mitmete erialaseltside liige, sealhulgas Ameerika Füüsikaseltsi, Ameerika Optikaseltsi, Euroopa Füüsikaseltsi, Eesti Füüsika Seltsi ja Saksa Füüsikaseltsi liige.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Rebase uurimisvaldkonnad on ajalis-ruumiline holograafia, molekulide spektraalsälkamise spektroskoopia, ülilühikeste laserimpulsside mittelineaarne optika, optiline infosalvestamine ja kahefootonilised protsessid molekulides.

Tal on ilmunud üle 200 teadustrükise ning saanud 9 Nõukogude Liidu autoritunnistust ja 2 USA ja rahvusvahelist patenti.

Rebane sai 1993. aastal Rahvusvahelise Optikakomisjoni preemia. Ta pälvis ka 1996. aastal Leopold Ruzicka auhinna Zürichi Šveitsi Föderaalse Tehnikakõrgkoolilt tunnustusena tööde eest ajalis-ruumilise holograafia alal, nimelt esmatööde eest holograafia, spektraalselektiivse augupõletamise ja aeglahutusega spektroskoopia ühildamisel, samuti kui ülilühikeste impulsside uute rakendusvaldkondade alustrajavate uurimuste eest. Need tööd said kõik alguse TA Füüsika Instituudis ning alates 1990. aastatel jätkusid juba Zürichis[1].

2007. aastal pidas Aleksander Rebane Eestis TTÜ Küberneetika Instituudis loengu "Kahefootoniline neeldumine orgaanilistes värvainetes: spektroskoopia ja rakendused".

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Photochemical Time-Domain Holography of Weak Picosecond Pulses" (kaasautor). // Optics Communications. 47 (1983) 3
  • "Picosecond Time- and Space-Domain Holography by Photochemical Hole Burning" (kaasautor). // Journal of the Optical Society of America. B (1986) 4
  • "Time-Resolved Holography" (kaasautor). // Nature 351, (1991) May 30
  • "Femtosecond time-and-space-domain holography" // Trends in Optics: Research, Developments, and Applications Academic Press (1996)
  • "Efficient singlet oxygen generation upon two-photon excitation of new porphyrin with enhanced nonlinear absorption" (kaasautor). // IEEE Journal of Selected Topics in Quantum Electronics. 7 (2001) 6
  • "New dendrimer molecules with record large two-photon absorption cross-section" (kaasautor). // Optics Letters. 26 (2001).
  • "Multi-dimensional holography by persistent spectral hole burning" (kaasautor). // The Journal of Physical Chemistry. 106, p.3045-3060 (2002).
  • "Enhancement of two-photon absorption in tetrapyrrolic compounds" (kaasautor). // Journal of the Optical Society of America. B 20, p.321-332 (2003).
  • "Uncovering Coherent Domain Structure in a Series of pi-conjugated Dendrimers by Simultaneous Three-Photon Absorption." (kaasautor). // The Journal of Physical Chemistry. B (Letter) 108 (14), p.4221-4226 (2004).
  • "Quantum interference in organic solid" (kaasautor). // Optics Express 13(16), p.6033-6038 (2005).
  • "Strong Two-Photon Absorption in New Asymmetrically-Substituted Porphyrins: Interference between Charge-Transfer and Intermediate-Resonance Pathways." (kaasautor). // Journal of Physical Chemistry B 110 (20), p.9802-9814 (2006).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Rebane on pärit füüsikute perekonnast. Nii akadeemikust isa Karl Rebane, kui ka ema Ljubov Rebane ja õde Inna Rebane on füüsikud.

Ta valdab nelja keelt – inglise, saksa, eesti ja vene keelt.

Rebane omab Eesti kodakondsust ja USAs alalist elamisluba (permanent resident).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ruzicka preemia võitis Aleksander Rebane Eesti Päevaleht 25.11.1996

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]