Aleksander Inno
Aleksander Inno (28. november 1887 Kroonlinn – 9. veebruar 1938[1]) oli eestlasest sõjaväelane Venemaa keisririigis (staabikapten) ja Nõukogude Liidus (diviisikomandör).
Aleksander Inno sündis 1887. aastal Kroonlinnas. Lõpetas Kroonlinna reaalkooli ja 1908. aastal Vladimiri sõjakooli Peterburis. Enne Esimest maailmasõda astus Keiserlikku Nikolai Sõjaväeakadeemiasse, kuid sõja puhkedes läks vabatahtlikult tegevväkke, kus sõdis Läänerindel ja tõusis staabikapteniks.
1918. aastal sidus liitus Punaarmeega ja sõdis Vene kodusõjas Põhjarindel Karjalas, 1920. aastal määrati Petrogradi internatsionaalse sõjakooli ülemaks.
1924. aastal Aleksander Inno, Aleksander Kuldveri nime all, võttis osa 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamisest Eestis.
1926–1929, Leningradi jalaväekooli komandant ja sõjakomissar, 1929–1932 20. kütidiviisi komandör/sõjakomissar[1].
Pärast Frunze-nim sõjaväeakadeemia täienduskursusi nimetati ta Karjala kindlustatud rajooni ülemaks (1932–1936). 1935. aastal anti diviisikomandöri auaste.
Aleksander Inno hukati 1938. aastal nõukogude võimu repressioonide käigus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Inno, Aleksandr Aleksandrovich, generals.dk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiit Noormets, Eesti kadetid 1921. aastal Petrogradis: pole süüa, saapaid ega õiget mõtteviisi, Postimees, 15. august 2015,
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Harri Jõgi, “Eesti soost kindralid. Teatmik”, Kirjastus Sisekaitseakadeemia, 1999, lk 26