Alaušas
| Alaušas | |
|---|---|
 Alaušase kaldavöönd | |
| Valgla maad | Leedu |
| Väljavool | Alauša |
| Pindala | 10,769 km² |
| Pikkus | 5,9 km |
| Laius | 2,7 km |
| Keskmine sügavus | 11,9 m |
| Suurim sügavus | 42 m |
| Maht | 0,1255 km³ |
| Koordinaadid | 55° 36′ 56″ N, 25° 41′ 53″ E |
  | |
Alaušas on järv Leedus Utena rajoonis.
Kaldajoone pikkus on 23,08 kilomeetrit. Järves on kaks saart; põhjaosas kalda lähistel suurem saar pindalaga 5,98 ha, lõunaosas saar pindalaga 0,13 ha. Loode- ja edelakaldad on kõrged , kagu- ja kirdekaldad madalad. Idakallas on metsane, ülejäänud kallastel asuvad valdavalt niidud ja põllud. Kaldavöönd ja lahesopid on liivase põhjaga.
Alaušase sängi moodustavad kaks tunnelorgu. Põhi on ebatasane. Sügavamates lohkudes olev vesi ülejäänud veega ei segune ja selle temperatuur on aastaringselt 2-8 kraadi.
Järvest voolab välja Alauša jõgi. Alaušasesse voolavad Alksnaitė, Šiekštelė, Giedrė ja veel seitse nimetut oja. Järve valgala on 52 km².
Järve kaldal asuvad küladest Sudeikiai, Alaušai, Šeimyniškiai, Bikuškis, Maneičiai, Salos, lisaks jääb sinna veel Alkai huutor.[1] Alaušase idakaldal asub Maneičiai linnamägi; läänekaldale jääb Bikuškise mõisa hoonetekompleks.[2]
Kaladest elavad Alaušases põhiliselt rääbis ja haug, ent ka latikas, linask, särg, koger, viidikas, kiisk, ahven, roosärg ja harilik hink.
Järve põhjaosa kuulus varem Užpaliai mõisale. Pärast aastat 1930, mil omandiseaduseid muudeti, anti järve põhjakalda liivastele küngastele mitmele sinna asuda tahtnud talumehele oma maad; sellest asundusest kujunes järve kaldale Alaušai küla.
Nimi tuleneb liitest al-, mis tähendab voolamist, tilkumist. [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kazimieras Bieliukas. Alaušas. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 1 (A-Grūdas). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1985. 36 lk.
- ↑ Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
- ↑ Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. lk. 38., – Vilnius: Mokslas, 1981.