Mine sisu juurde

Alamprefekt (Prantsusmaa)

Allikas: Vikipeedia

Alamprefekt (prantsuse keeles sous-préfet) on Prantsusmaal kõrgem riigiteenistuja, kes vastutab riigi esindamise eest ringkonnas prefekti alluvuses. See termin viitab nii selle omaniku, prefektuuri korpuse liikme funktsioonile, kui ka auastmele. Lisaks alamprefektuuri juhi rollile võib alamprefekt olla prefektuuri peasekretär (sel juhul on ta ka departemangu keskuse ehk prefektuuri ringkonna alamprefekt), prefekti kantseleiülem või isegi prefektuuri projektijuht.

Alamprefektide staatus kehtestati 14. märtsi 1964. aasta dekreediga nr 64-260, mida on pärast selle esmast avaldamist arvukalt muudetud.[1]

Jean Moulin, Albertville'i alamprefekt aastatel 1925 kuni 1930, oli alamprefektidest noorim.

Ringkonna alamprefektid määrati samaaegselt prefektidega, Prantsuse revolutsioonikalendri 28. Pluviôse'i seadusega, VIII aastal (ehk gregoriuse kalendri järgi 17. veebruar 1800). Sel ajal oli igas ringkonnas üks alamprefekt. Algselt täitis prefekt departemangu pealinna ringkonnas alamprefekti ülesandeid. 6. aprilli 1811. aasta dekreediga määrati igas ringkonnas, sealhulgas departemangu pealinna ringkonnas, alamprefekt. 20. detsembri 1815. aasta määrusega otsustati aga kokkuhoiu huvides ühendada departemangu pealinna ringkonna alamprefekti ja prefektuuri peasekretäri funktsioonid: prefektuuride peasekretäri amet liideti alamprefekti omaga. Prefektuuride peasekretärid kaotati omakorda 1. augusti 1817. aasta määrusega ja taastati lõpuks 1. mai 1820. aasta määrusega. Tema funktsioonid kehtestati hiljem. Aastatel 19821988 nimetati neid „vabariigi asevolinikuks“, nagu ka prefekti, kes nimetati ümber „vabariigi volinikuks“.

2013. aastal oli 22%-l alamprefektuuridest vähem kui 10 neid juhtivaid ametnikke, 46,5%-l vähem kui 20, 14%-l vähem kui 30, 9,0%-l vähem kui 40 ja 8,5%-l rohkem kui 50.

1. detsembri 2021. aasta dekreet nr 2021-1550 riigiametnike staatuse kohta (avaldatud järgmisel päeval ametlikus teatajas) näeb ette alamprefektide ja prefektide korpuse kaotamise alates 1. jaanuarist 2023 selles uues ministeeriumidevahelise kutsealaga riigiametnike korpuses, mis luuakse tsiviilametnike ja majandusnõunike korpuse jaoks alates 1. jaanuarist 2022. 6. aprilli 2022. aasta dekreet nr 2022-491, mis avaldati järgmisel päeval ametlikus teatajas, käsitleb alamprefektide ja prefektide uut tööhõiveraamistikku.

Seejärel määratleb 13. detsembri 2021. aasta dekreet nr 2021-1648 (avaldatud kaks päeva hiljem ametlikus teatajas) selle riigiametnike korpuse liikmete uue palgaskaala ja uue töötasu, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Tööle asumine ja karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt pääseb alamprefektide korpusesse tsiviiladministraatorite korpusest lähetuse teel endisest Riiklikust Halduskoolist (ENA). Sellest koolist sai Riiklik Avaliku Teenistuse Instituut, pärast selle kooli ümberkorraldustele, mis toimus prantsuse presidendi soovil peale 2019. aasta kollaste vestide kriisi. Alamprefektid valitakse tsiviiladministraatorite hulgast.

Alamprefektide korpus jaguneb kaheks astmeks: alamprefekt ja klassiväline alamprefekt. Vanemad alamprefektid jõuavad nn „funktsionaalse klassi“ ametikohtadele (mille loetelu määrati kindlaks siseministri 4. jaanuari 2012. aasta määrusega), mis jagunevad kolmeks tasemeks, millest kõrgeima palgaga klass on I klass ja madalaima palgaga III klass. 2021. aastal oli 150 eelarvekohta "funktsionaalse klassi" alamprefektidele.

Alamprefektid abistavad prefekte nende ülesannete täitmisel. Seega delegeerib prefekt neile nende ülesanded. Alamprefektid võivad seega täita mitut tüüpi funktsioone:

  1. Ringkonna alamprefekt: See on ajalooline ametikoht ja elanikkonna poolt enim tunnustatud. Ringkonna alamprefekt esindab riiki ringkonnas ning vastutab kohaliku julgeoleku, avaliku korra rakendamise, territoriaalse arengu planeerimise, kohalike omavalitsuste nõustamise ja detsentraliseeritud teenuste haldamise eest oma haldusringkonnas. Praktikas on nad prefektuuri korpuse liikmed, kes on kõige rohkem kontaktis kodanike ja oma piirkondadega;
  2. Prefektuuri peasekretär: Nad juhivad prefektuuri personali ja ressursse ning on ka, erandjuhtudel, departemangu pealinnaringkonna alamprefektid;
  3. Prefektuuri kantselei direktor: abistab prefekti politsei- ja sandarmiteenistuste, hädaabi- ja tuletõrjeteenistuste juhtimisel ja koordineerimisel, samuti kriiside ja erandlike olukordade ennetamisel ja ohjamisel;
  4. Prefektuuri asepeasekretär;
  5. Linnapoliitika eest vastutav alamprefekt;
  6. COVIDi järgse majanduse taastamise programmi alamprefekt.[2]

Sarnaselt prefektidele asetavad alamprefektid ametisse asudes pärja oma ringkonna pealinnas asuvale kahte maailmasõda mälestavale sõjamemoriaalile.