Alam-Saksi ringkond

Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul

Alam-Saksi ringkond (saksa keeles Niedersächsischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond. Kattes enamiku keskaegse Saksimaa hertsogkonna territooriumist (peale Vestfaali), kandis ringkond algul nime Saksi ringkond (saksa keeles Sächsischer Kreis või Sächsischer Reichskreis), alles hiljem võeti Ülem-Saksi ringkonnast paremaks eristamiseks kasutusele täpsem nimi.

Selle ringkonna ebatavalisim iseärasus on asjaolu, et eri aegadel olid Taani (Holsteinis), Suurbritannia (Hannoveris) ja Rootsi (Bremenis) kuningad mitme keiserliku osariigi vürstid.

Päritolu

Esimesed plaanid Alam-Saksi ringkonna rajamiseks pärinevad Albert II-lt 1438. aastal. Ametlikult loodi Saksi ringkond 1500. aastal, kuid juba 1512 jagati see Ülem-Saksi ringkonnaks ja Alam-Saksi ringkonnaks. Jaotus seadustati alles 1522 ja võttis aega, et keiserlik kohus otsuse ellu viiks. Ülem-Saksi ringkonna nimi võeti kasutusele kiiremini ning mõistet "Alam-Saksi ringkond" kasutati esimest korda 1548. aastal.

Territoorium

Alam-Saksi ringkond võttis enda alla tänapäevase Alam-Saksi liidumaa idapoolse ala, põhjapoolse osa Saksi-Anhalti liidumaast (v.a Altmark), Mecklenburgi, Holsteini (v.a Dithmarschen), Hamburgi, Bremeni, lisaks sellele väiksemad alad Brandenburgis ja Tüüringis. Suurem osa ringkonnast oli katkematu territoorium, mille sees olid mõned väiksemad enklaavid nagu Halle. Nordhausen ja Mühlhausen olid alad väljaspool ringkonna põhiterritooriumi. Ringkonna sees oli Verdeni peapiiskopkond, mis oli olnud personaalunioonis Bremeni peapiiskopkonnaga aastast 1502.

Saksa-Rooma keisririigi lagunemise ajaks oli ringkonna suurus 1240 ruutmiili ja seal elas 2,12 miljonit inimest. Peaaegu kõik elanikud olid protestandid, erandiks osaliselt katolik Hildesheimi piiskopkond.

Struktuur

Welfide dünastia käes oli suur osa Alam-Saksi ringkonna territooriumist. Pärast reformatsiooni juhtisid värskelt usku vahetanud Magdeburgi peapiiskopkonda alates 1513 Hohenzollernite dünastia Brandenburgi haru valitsejad. Lisaks anti 1648. aastal Halberstadti piiskopkond Brandenburgile. Bremenit valitsesid pärast reformatsiooni Taani ja Rootsi ning alates 1715 Welfide dünastia. Koos Oldenburgi hertsogkonnaga sai Taani kuningas õiguse olla keiserliku ringkonna prints. Tänu oma maavaldustele ringkonna sees said ka Preisimaa, Rootsi ja Suurbritannia kuningad keisririigi printsideks. Alam-Saksi ringkonda valitsejad olid enamasti väljastpoolt keisririiki, kuid Welfide tugev positsioon Alam-Saksi ringkonnas takistas Mecklenburgi hertsogitel ja Taani kuningatel oma tahet kehtestamast.

Koosseis

Nimi	Tüüp	Märkused
Blankenburg	Krahvkond	Asutatud 1123. aastal, 1599. aastast Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogite alluvuses, ülendatud vürstkonnaks 1703.
Bremen	Peapiiskopkond	Asutatud 787. aastal Karl Suure poolt, ilmalikustatud 1648. aastal kui Bremeni hertsogkond, Rootsi krooni vasall, loovutatud Hannoverile 1719.
Bremen	Vaba riigilinn	Aastast 1186.
Braunschweig-Lüneburg	Hertsogkond	Jagamatu aastatel 1235–1269, seega eksisteeris ühtse territooriumina ainult enne keiserlike ringkondade loomist. Seejärel üldnimi kõigile Welfide territooriumitele piirkonnas. Aastal 1692 sai Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog kuurvürstiks.
Calenberg	Vürstkond, hertsogkond	Braunschweig-Lüneburgi alljaotus aastast 1494, ühendatud Cellega aastal 1705 Hannoveri moodustamiseks, sisaldades kogu hertsogkonda, v.a Wolfenbüttel.
Gandersheim	Vürst-abtkond	Asutatud aastal 852 Saksi hertsogi Liudolfi poolt, keiserlik valdus kinnitatud kuningas Heinrich Linnupüüdja poolt aastal 919, vaidlustatud Braunschweig-Wolfenbütteli poolt.
Goslar	Vaba riigilinn	Aastast 1290.
Grubenhagen	Vürstkond	Braunschweig-Lüneburgi alljaotus aastatel 1291–1596.
Halberstadt	Piiskopkond	Asutatud Karl Suure poolt aastal 804, ilmalikustatud aastal 1648 kui Halberstadti vürstkond Brandenburgi alluvuses.
Hamburg	Vaba riigilinn	Aastast 1189.
Hildesheim	Piiskopkond	Asutatud aastal 815 Ludwig Vaga poolt.
Holstein	Hertsogkond	Asutatud aastal 1474, Taani kuningliku Oldenburgi dünastia alluvuses, aastast 1648 residents Glückstadtis.
Holstein-Gottorp	Hertsogkond	Holsteini alljaotus aastast 1544–1773.
Lübeck	Piiskopkond	Asutatud aastal 1160 Heinrich Lõvi poolt.
Lübeck	Vaba riigilinn	Aastast 1226.
Lüneburg	Vürstkond	Braunschweig-Lüneburgi alljaotus aastast 1269–1705.
Magdeburg	Peapiiskopkond	Asutatud aastal 955 Otto I poolt, ilmalikustatud aastal 1680 kui Magdeburgi hertsogkond Brandenburgi alluvuses.
Mecklenburg-Schwerin	Hertsogkond	Asutatud aastal 1352.
Mecklenburg-Güstrow	Hertsogkond	Mecklenburg-Schwerini alljaotus aastast 1520–1552, taas aastast 1621–1695.
Mecklenburg-Strelitz	Hertsogkond	Mecklenburg-Schwerini alljaotus aastast 1701.
Mühlhausen	Vaba riigilinn	Aastast 1251.
Nordhausen	Vaba riigilinn	Aastast 1220.
Rantzau	Krahvkond	Asutatud aastal 1650, Taani kuningliku Oldenburgi dünastia alluvuses aastast 1734.
Ratzeburg	Piiskopkond	Asutatud aastal 1154 Heinrich Lõvi poolt, ilmalikustatud aastal 1648 kui Ratzeburgi vürstkond, Mecklenburgi hertsogite alluvuses aastast 1701.
Regenstein	Krahvkond	Umbes aastast 1160, ühendatud Blankenburgiga aastal 1368, Braunschweig-Lüneburgi hertsogite alluvuses aastast 1599.
Saksi-Lauenburg	Hertsogkond	Asutatud aastal 1296, langes Braunschweig-Calenbergi hertsogite kätte aastal 1689.
Schwerin	Piiskopkond	Asutatud aastal 1154 Heinrich Lõvi poolt, residents Bützow's aastast 1239, ilmalikustatud aastal 1648 vürstkonnana Mecklenburg-Schwerini hertsogite alluvuses.
Wolfenbüttel	Vürstkond	Braunschweig-Lüneburgi alljaotus aastast 1269, muutus Braunschweigi hertsogkonnaks aastal 1815.

Välislingid

• Keiserlikud ringkonnad 16. sajandil Saksamaa ajaloolised kaardid