Akraalne dermatiit koertel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Akraalne dermatiit on isetekitatud nahahaigus, mis esineb kõige sagedamini koertel, kuid võib esineda ka kassidel. Koertel tekib akraalne dermatiit käppade distaalsesse või saba aluse piirkonda ülemäärase lakkumise tulemusena.[1]

Haav on tavaliselt punane, paistes ja võib ka veritseda. Kui haav ravi ei saa muutub see suuremaks ja pakseneb. Akraalsele dermatiidile on sarnane ka teine nahahaigus, milleks on märg ekseem ehk "hot spot".[2]

Akraalse dermatiidi ühtedeks sagedastemaks põhjustajateks on stress, igavus, ärevus üksi olles ning sundvajadus.[3]

Uuringud on näidanud, et akraalne dermatiit tekib koertel, kes on suuremat tõugu ja aktiivsemad. Umbes 70% ajast tekib see koerte vasakule ees- või tagajäsemele.[1]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Akraalne dermatiit on vorm nahahaigusest ja isetekitatud traumast, mis esineb sageli koertel, kuid võib ka kassidel. Kõige tihedamini esineb see jäsemete distaalses osas, eriti randmetele ning ka saba aluses piirkonnas.[1]

Haav, mis on põhjustatud ülemäärasest lakkumisest, on punane, paistes, sügeleb ja võib veritseda. Järjepideva lakkumise tõttu võib haav muutuda suuremaks ning haavalt kaduda karv, lisaks võib haava ümber tekkida hüperpigmentatsioon. Haava erosioon, tingitud lakkumisest, tekitab valu ja sügelust, mis omakorda viib veel rohkem lakkumise ja sügamiseni.[4][5]

Akraalne dermatiit võib muutuda põletikuliseks, kui see nakatub bakter- või seenhaigusega.

Lõpuks võib haava peale tekkida paks kooriku taoline moodustis ehk katt.

Tekkimise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjuseid, mis võivad koertel tekitada akraalset dermatiiti on mitmeid ning erinevatest valdkondadest.  

Psühholoogiline[muuda | muuda lähteteksti]

Üks sagedaseim tekitaja on seotud koera psüühikaga. Selle alla lähevad nii stress, ärevus (k.a ärevus üksi olles), igavus kui ka sundvajadus. Suurem võimalus akraalse dermatiidi põdemisel on suurtel ja aktiivsetel koertel, kes on jäetud pikemaks ajaks üksi koju. Akraalset dermatiiti koertel võib põhjustada ka pereliikme kaotus, kolimine, uue lemmiklooma võtt või beebi sünd perekonda. [2]

Tihti on akraalset dermatiiti täheldatud ka kui koerte obsessiiv-kompulsiivse häirena, ting ennast ülemäära puhastada või teatud tegevust korrata. [4]

Füüsiline[muuda | muuda lähteteksti]

Vanadel, haigetel või äsja operatsioonilt tulnud koertel on rohkem aega ennast lakkuda, kui neil on igav. Lisaks võib seda tekitada liigese valu. [4]

Muud põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks füüsilistele ja psühholoogilistele põhjustele, võivad akraalse dermatiidi tekkimisele kaasa aidata nii seen- ja bakterhaigused, parasiidid, kasvajad, ainevahetuse probleemid kui ka putuka hammustused. Akraalse dermatiidini võib viia ka "hot spot" ehk märg ekseem. Lisaks võivad seda tekitada allergiad. [3]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Psüühikale[muuda | muuda lähteteksti]

Koertel, kelle akraalne dermatiit on põhjustatud psühholoogilistel põhjustel, on oluline, et eemaldatakse või vähendatakse koeras stressi või ärevust tekitavad tegurid. Selleks on abiks pikemad ja sagedasemad jalutuskäigud, üksi olemise aja vähendamine, mängimine ning erinevad tegevused ka toas. Lisaks nendele manustatakse koertele ka antidepressante, k.a doksepiin, amitriptüliin, fluoksetiin, klomipramiin. Antidepressantide manustamine pole aga hea lahendus, sest nende võtmise lõpetamine võib koera uuesti stressi viia, mis aitab akraalse dermatiidi tekkimisele uuesti kaasa. [3]

Haavale[muuda | muuda lähteteksti]

Akraalse dermatiidi raviks on palju erinevaid ravimise viise, kuid kõik ei ole alati tõhusad.

Oluline on katkestada koeral võimalus enda vigastamiseks. Üheks tõhusamaks abivahendiks on plastkaelused ehk torbikud. See aitab ennetada haava kratsimist, lakkumist või näksimist. Lisaks on olemas ka erinevaid sidemeid ja katteid. Haavale on mõeldud ka lakkumise vastased kreemid ja geelid, mis on mõru maitsega. [5][6]

Haava ravimine on igal koeral erinev, sest oleneb, kas haav on nakatunud seen- või bakterhaigusega või on põletikus. Seen- ja bakterhaigusega nakatudes on vaja koerale manustada antibiootikume. Põletikulise haava raviks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, näiteks kortikosteroide. Lisaks on oluline haava puhastada antimikroobse spreiga. [5]

Teisteks ravimise meetoditeks on veel laserteraapia, nõelravi haava ümber ning vajadusel ka opereerimine.

Tõud kellel esineb kõige sagedamini[muuda | muuda lähteteksti]

Akraalset dermatiiti võivad põdeda kõik koerad, kuid kõige sagedamini esineb seda suurt tõugu koertel.

Mõned suurt tõugu koerad, kelle esineb seda sagedasemalt:

[2][3][4]

Viite loend[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Bonnie V. G. Beaver (2009). Canine Behavior: Insights and Answers. Lk 289. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Judy Seltzer. "Acral lick granuloma: stopping the itch-lick cycle". 22.08.2019. Vaadatud 30.10.2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Tammy Hunter. "Lick Granuloma in Dogs". Vaadatud 31.10.2021.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Lick Granuloma in Dogs: Everything You Need to Know". 22.10.2020. Vaadatud 30.10.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby Laboratory Animal Medicine. Lk 434. 
  6. "Koera taastumine operatsioonist". Purina. Vaadatud 31.10.2021.