Ajakirjandusvabaduse indeks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ajakirjandusvabaduse indeks 2019. aastal[1] Ajakirjandusvabaduse olukord on tähistatud järgnevate värvidega. Tumesinine: hea. Helesinine: rahuldav. Kollane: märgatavad probleemid. Oranž: keeruline. Tumepunane: väga tõsine. Hall: klassifitseerimata/andmed puuduvad.

Ajakirjandusvabaduse indeks (ka pressivabaduse indeks) on mittetulundusühingu ja valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatav ja avaldatav riikide iga-aastane paremusjärjestus, mis põhineb organisatsiooni enda hinnangul riikide ajakirjandusvabadust käsitlevate andmete kohta möödunud aastal. Selle eesmärk on peegeldada nii seda, kui vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad. Indeksit koostav organisatsioon on ka märkinud, et antud indeks käsitleb ainult ajakirjandusvabadust – see ei mõõda ei ajakirjanduse kvaliteeti ega käsitle inimõiguste rikkumisi üldiselt.[2]

Andmete kogumine[muuda | muuda lähteteksti]

Aruanne põhineb osaliselt küsimustikul[3], milles esitatakse küsimusi pluralismi, meedia sõltumatuse, keskkonna ja enesetsensuuri, õigusliku raamistiku, läbipaistvuse ning infrastruktuuri kohta. Küsimustik võtab arvesse meedia õiguslikku raamistikku (sealhulgas karistused ajakirjandusega seotud kuritegude eest, riikliku monopoli olemasolu teatud tüüpi meedia puhul ja see, kuidas meediat reguleeritakse) ja avaliku meedia sõltumatuse taset. Veel hõlmab see teabe vaba liikumist internetis. Lõplik hinne arvestab ka ajakirjanike, internetikasutajate ja meediat abistavate isikute vastu suunatud vägivalda, mida organisatsiooni personal aasta jooksul jälgib – sealhulgas kuritarvitamisi, mida saab omistada riigile, relvarühmitustele, salajastele organisatsioonidele või survegruppidele.

Küsimustik saadetakse organisatsiooni Piirideta Reporterid partnerorganisatsioonidele: 18 sõnavabadusega tegelevale valitsusvälisele organisatsioonile viies maailmajaos, organisatsiooni 150 korrespondendile üle maailma ja ajakirjanikele, teadlastele, juristidele ja inimõiguste aktivistidele.[2] Mida väiksem on lõpparuandes esinev skoor, seda suurem on organisatsiooni andmetel riigi ajakirjandusvabadus.

Lõpparuande koostamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kogutud andmetel põhinevalt määratakse lõpparuandes igale riigile tulemus ja koht, mis üheskoos moodustavad hinnangu meediavabaduse olukorrale. Mõned riigid jäetakse aruandest välja, kuna nende kohta puudub usaldusväärne või kinnitatud teave. Kuna küsimused ja arvutused, millel tulemused põhinevad, on aastate jooksul muutunud, kasutatakse punktiskoore ainult riikide võrdlemiseks ühe aasta piires. Riigi arengu hindamiseks aastast aastasse võrreldakse riigi kohta paremusjärjestuses, mitte riigi punkte.

Kõigi aruannete eesmärk on kajastada olukorda konkreetsel ajavahemikul. Aruande aasta on aasta, mil aruanne välja anti, mistõttu kajastuvad seal eelneva aasta sündmused. Aastal 2011 aruannet välja ei antud. 2011–2012 aruanne avaldati 20. jaanuaril 2012 ja seal leiavad kajastamist vahemikus 1. detsember 2010 kuni 30. november 2011 aset leidnud sündmused. 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeks aga avaldati näiteks 30. jaanuaril 2013 ja see katab vahemikku 2011. aasta 1. detsembrist 2012. aasta 30. novembrini.

Riikide paremusjärjestus 2019. aasta aruandes (1.-15. koht)[muuda | muuda lähteteksti]

Riikide kohta on toodud ära nii koht paremusjärjestuses kui ka selle aluseks olev punktisumma. Väiksem skoor tähendab suuremat ajakirjandusvabadust.

Kõik riigid on tabelites vabaduse järgi seitsmesse rühma jagatud. Alloleva 2019. aastal avaldatud tabeli viis esimest riiki moodustavad kõige suurema ajakirjandusvabadusega riikide rühma perioodil, mida aruanne hõlmab. Riigid kohtadel 6 kuni 14 (sealhulgas Eesti) moodustavad teise rühma ja 15. kohal oleva Iirimaaga algab paremuselt kolmas rühm.[4]

Koht Riik Punktid
1. Flag of Norway.svg Norra 7,82
2. Flag of Finland.svg Soome 7,90
3. Flag of Sweden.svg Rootsi 8,31
4. Flag of the Netherlands.svg Holland 8,63
5. Flag of Denmark.svg Taani 9,87
6. Flag of Switzerland.svg Šveits 10,52
7. Flag of New Zealand.svg Uus-Meremaa 10,75
8. Flag of Jamaica.svg Jamaica 11,13
9. Flag of Belgium (civil).svg Belgia 12,07
10. Flag of Costa Rica.svg Costa Rica 12,24
11. Flag of Estonia.svg Eesti 12,27
12. Flag of Portugal.svg Portugal 12,63
13. Flag of Germany.svg Saksamaa 14,60
14. Flag of Iceland.svg Island 14,71
15. Flag of Ireland.svg Iirimaa 15

Eesti koht tabelis aastatel 2002–2019[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti koht tabelis on kõikunud vahemikus 3. kohast (aastatel 2007 ja 2012) kuni 14. kohani (2016. aastal). Aasta 2002 tabelis Eesti kohta andmed puudusid. Aastatel 2003 kuni 2014 kuulus Eesti suurima ajakirjandusvabadusega riikide sekka, kuid alates 2015. aastast on Eesti tabelites paremuselt teises riikide rühmas.

Aasta Koht
2003 12. (kõrgeim rühm)
2004 11. (kõrgeim rühm)
2005 11. (kõrgeim rühm)
2006 6. (kõrgeim rühm)
2007 3. (kõrgeim rühm)
2008 4. (kõrgeim rühm)
2009 6. (kõrgeim rühm)
2010 9. (kõrgeim rühm)
2012 3. (kõrgeim rühm)
2013 11. (kõrgeim rühm)
2014 11. (kõrgeim rühm)
2015 10. (paremuselt teine rühm)
2016 14. (paremuselt teine rühm)
2017 12. (paremuselt teine rühm)
2018 12. (paremuselt teine rühm)
2019 11. (paremuselt teine rühm)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "2019 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders. 2019. 
  2. 2,0 2,1 How the index was compiled. 19.08.2013. Reporters Without Borders, 2013.
  3. 2013 World Press Freedom Index Questionnaire. 13.02.2013. Reporters Without Borders, 2013.
  4. "2019 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders. Vaadatud 20.08.2019. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Press Freedom Index seisuga 04.10.2019.