Aino Kumari
Aino Kumari (sündinud Aino Bergmann; alates 1. veebruarist 1938 kuni 1940. aastani Aino Helemäe[1]; 15. september 1908 Põlva – 17. oktoober 2004 Tartu) oli eesti ornitoloog.
Tema isa Rudolf Bergmann (Helemäe) oli apteeker.[2][3]
Ta õppis Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis Tartus[3], lõpetas 1927. aastal Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi ja õppis 1927–1930 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1932–1935 arstiteaduskonnas.[4]
Alates 1941. aastast[3] töötas ta Tallinnas Riiklikus Loodusteaduste Muuseumis (1944–1946 direktorina). Aastatel 1947–1978 töötas Kumari Zooloogia ja Botaanika Instituudi ornitoloogiasektoris.[2]
Kumari uuris kurvitsaliste toitumisökoloogiat, Lääne- ja Ida-Eesti rabade linnustikku, lindude levikut ja arvukust Väinamere saartel, lindude rännet, naerukajaka levimist mandri veekogudel, lindude rõngastamist.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli Eerik Kumari.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:378275/325259/page/11
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Aino Kumari Eesti Ornitoloogiaühing (vaadatud 30. novembril 2014)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Kauneimate oleste paremale mõistmisele pühendatud elu" In memoriam EL 2004/11
- ↑ https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=6940