Ainesõna

Ainesõnad ehk loendamatud (nimi)sõnad või jaotatavad (nimi)sõnad on ainsuslikud mitteloendatavad sõnad.

Eesti keel

Ainesõnad väljendavad

• aineid, nt liiv, sool;
• nähtusi, nt sõprus, palavik;
• omadusi, nt tarkus, julgus;
• abstraktmõisteid, nt töö, aeg;
• objektikogumeid, nt rahvas, puuvili;
• mõõdetavaid suurusi, nt laius, pikkus.

Ainesõnadele vastanduvad asjasõnad, mis on loendatavad. Kui asjasõnadel on olemas ainsuse ja mitmuse vorm (kass–kassid), siis ainesõnad on oma loendamatuse tõttu kasutatavad üksnes ainsuses. Mitmus on nende puhul võimalik ainult tähendusnihke puhul, nt puuviljad ’liigid puuvilja’, aedviljad ’liigid aedvilja’.

Ainesõnade piiritlemine

Ainesõnad on kvantitatiivselt piiritlemata. Neid saab muuta kvantitatiivselt piiritletuks, kui vastavatele sõnadele lisada mõõdetavat suurust väljendav nimisõna ehk mõõdusubstantiiv, nt kott jahu, liiter piima, kilo riisi.

Kirjandus

• M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §504, §595