Aime Maripuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aime Maripuu (1960. aastani Aime Kõrma, kodanikunimi 1974. aastast Aime Prand; sündinud 25. detsembril 1934 Tallinnas) on eesti kirjanik.

Aime Maripuu sündis müüja perekonnas. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina. Töötas 1958–1963 Eesti Tööstusprojektis ja 1963–1986 Energiavõrkude Projekti Eesti osakonnas inseneri ja projekteerijana.[1]

Esimene lastejutt ilmus ajakirjas Täheke 1966. aastal, esimene novell Loomingus 1967. aastal. Aime Maripuu on kirjutanud ka kuuldemänge.

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Majas rappuvad seinad : jutustused" (1971)
  • "Ma küsin : jutustused" (1974)
  • "Oota järgmise hommikuni" (1989)
  • "Maarjamäe lossi kummitused ja teised kummalised lood" (2008)

Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Metsarahval oma jutud" (1975)
  • "Mets tare taga" (1976)
  • "Jäljed ümber järve" (1978)
  • "Paganamaa legend" (1980)
  • "Jõgi ei peatu kunagi" (1984)
  • "Miks rähnipojad alailma karjuvad" (2011)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 323