Aili Jõgi

Aili Jõgi (kuni 1958. aastani Aili Jürgenson; 24. mai 1931 Tallinn – 9. august 2017) oli Eesti vabadusvõitleja, laskesportlane ja treener.

Tõnismäe monumendi õhkulaskmine[muuda | muuda lähteteksti]

Koos kooliõe Ageeda Paaveliga lasi ta 8. mail 1946 õhku Tallinna vallutamisel langenud punaarmeelastele pühendatud puust monumendi Tõnismäe haljakul. Koolitüdrukud tabati. Aili oli oma 15. sünnipäeval Pagari tänava NKVD maja keldri vangikambris.^[1] Karistuseks saadeti ta aastateks Nõukogude vangilaagrisse Siberis. 21. septembril 1947 avati samas pronkssõdurina tuntud monument.

Ajaloolase Peeter Kaasiku koostatud ajaloolises õiendis on sündmust kirjeldatud järgmiselt: "Monumendisõjast ei jäänud kõrvale ka Tõnismäe "Vabastajate väljak". Ööl vastu 8. mai 1946 lasid koolitüdrukud Ageeda Paavel ja Aili Jürgenson õhku esialgse puust ausamba. Ageeda Paavel kirjeldab sündmusi järgmiselt: "/.../ Meie armsad ausambad hakkasid üksteise järel kaduma. Kuidagi pidi neile tagasi tegema ja valik langes Tõnismäel asuvale nn vabastajate ausambale. See asus praeguse pronksmehe platsil kirikupoolses servas. See oli umbes meetrikõrgune puust tüvipüramiid, mille paksust oli vast paarkümmend sentimeetrit, ilmetut sinist värvi, tipus plekist punane viisnurk. /.../ Lõhkeaine ja õpetuse saime Juhanilt [Juhan Kuusk] Ega seal midagi keerukat polnudki. Tähtis oli, et süütenöör oleks meid päästvaks jooksuks piisavalt pikk. Oligi. Paugu materjalid panime paika koos Ailiga, toetajaid meil ei olnud. Meile tegi asja kergemaks see, et valvemiilits flirtis eemal oma tüdrukuga ja ei märganud meid. Kuigi too tüdruk meie rühma ei kuulunud, võeti temagi hiljem kinni. /.../ Tolleaegsed ajalehed sellest muidugi midagi ei kirjutanud ja kiiresti suudeti vastu "võidupüha" ausammas taastada, kuid enamusel pealinlastel oli monumendi õhkulaskmine teada. Tüdrukute algatus ei jäänud järelkajata ja sarnased sambad lasti õhku ka Rakveres ja Tartus."^[2]