Ahhal-tekiini hobune

Allikas: Vikipeedia
Iidne Akhal-Teke hobune, pronks, 4. – 1. [1]

Ahhal-tekiini hobune on hobusetõug, mis pärineb algselt Türkmenistani kõrbetest.

Ahhal-tekiini hobune on kõrge, sale ja sihvakas, pika kaela ning hõreda laka ja sabaga. Paljudel ahhal-tekiini hobustel on kuldne läige.

Ahhal-tekiini hobust peetakse üheks vanimaks tõuks maailmas. Arvatakse, et see tõug on ligi 3000 aastat vana. Tõug on pärit Türkmenistanist ning nad on tuntud oma vastupidavuse ja välimuse poolest. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem ahhal-tekiine Venemaal ja Türkmenistanis, kuid neid ka Euroopas, Austraalias ja Ameerikas.

Ahhal-tekiinide keskmine turjakõrgus on 157 cm ja neile on iseloomulik metalse läikega värvused. Enim levinud värvused on kõrb, võik, palomino, raudjas, must ja hall. Ahhal-tekiinidel on väike pea, koos sirge või veidi kumera profiiliga ja suhteliselt pikkade kõrvadega. Neil on suured ilmekad silmad, pikk kael (iseloomulik on ka põdrakael), hõredad lakk ja saba, peenikesed jalad ning lauged õlad.

Iseloomult teatakse ahhal-tekiine kui ühe inimese hobuseid, nad on elavad ja temperamentsed. Nad on vastupidavad ja nõtke liikumisega, samuti väga edukad spordis. Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu. Absent, 8-aastane ahhal-tekiini täkk, võitis 1960. aastal Roomas toimunud olümpiamängudel kuldmedali koolisõidus. Neli aastat hiljem võitis ta Filatoviga Tokyos toimunud olümpiamängudel pronksmedali ja 1968. aastal võideti meeskondlik kuld Ivan Kalitaga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]