Aheru järv
| Aheru järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Laanemetsa oja |
| Valgla suurus | 52,4 km² |
| Pindala | 2,34 km² |
| Pikkus | 2,6 km |
| Laius | 1,85 km |
| Kaldajoone pikkus | 10,1 km |
| Keskmine sügavus | 3,4 m |
| Suurim sügavus | 7,4 m |
| Maht | 9 870 000 m³ |
| Kõrgus merepinnast | 69,3 m |
| Koordinaadid | 57° 41′ 19″ N, 26° 21′ 18″ E |
Aheru järv ehk Kandsi järv (ka Kansi järv, Ahero järv, Illu järv, Suurjärv, Aherjärv) on järv Valgamaal Valga vallas Laanemetsa külas.
Aheru järv asub Valgast paarikümne kilomeetri kaugusel kagus ja Antslast sama palju edelas. Lüllemäe jääb järvest põhja, Karula loodesse, Koikküla 3,5 km kaugusele läände ja Laanemetsa edelasse. Ähijärv asub kümmekonna kilomeetri kaugusel idas.[1]
Aheru järv on 234 ha pindalaga Karula järvedest suurim. Ta asub 69,3 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 7,4 m ja keskmine 3,4 m. Järv on nõrga läbivooluga.
Aheru järve veepinda on alandatud kahel korral: 1927–1928 ja 1940.
Taimestik on liigirikas. Kaldaveetaimestikus domineerivad järvkaisel ja pilliroog.
Kaladest leidub latikat ja koha, vähem haugi, ahvenat, särge ja linaskit.
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Aheru järve esmamainiti 1627 kujul Ayhero Jerw, Ayhere ja Ayar Jesar. Järve kaldal oli sel aastal küla nimega Ayhero Kuella. 1800 nimetati seda järve Ayore Jerwe, 1900 kujul SurwaJerw ja 1910 kujul Озеро Суръ-Ахеро. Järv asus Hargla ja Karula kihelkonna piiril.[2]
Eestis on Ahi-algulisi veekogunimesid mitu ja nende etümoloogia on enamasti ühesugune. Samasse nimepessa kuulub tõenäoliselt ka Ähijärv, sest Aherut on hääldatud Äherü ja Aiu jõe nime on hääldatud Äiu.[2]
Lõuna-Eesti Ahi- ja Ähi-algulised nimed paiknevad enamasti mingitel vanadel piiridel. Aheru järvel kohtusid Tartu piiskopi ja Koivaliina lossi valdused, sajandeid hiljem ületas järve Karula ja Koikküla mõisa piir. Sellepärast on tõenäoline, et nime aluseks on kadunud läänemeresoome algkeele sõnatüve *akja : agja 'äär, serv; piir' nõrgaastmeline vorm. Kuid teised samast sõnast pärit kohanimed Eestis on enamasti Aia- või Ahja-algulised.[2]
Ahi-algulised nimed võivad veel seostuda tähendusega 'olemine, elamine, varjupaik', näiteks mordva keeltes on sõna aštums. Sellest võib olla arenenud lõunaeesti sõna ahikotus 'ohverduskoht'. Sel juhul oleks tegu järvega, kuhu ohverdati.[2]
Lauri Kettunen arvas, et vähemalt mõnes nimes on lõpp -ru lühenenud sõnast järv. Tõenäoliselt kehtib see ka Aheru kohta.[2]
Külakoht järve kaldal on vana, aga tõenäoliselt sai küla nime järve järgi ja mitte vastupidi.[2]
Kandsi järve nimi on hiline ja saadud metsavahikoha järgi. Kandsi mets kuulus Koivaliina mõisale. Nimi Suurjärv näitab piirkonna kõige suurema järve staatust.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 43
- 1 2 3 4 5 6 7 Eesti kohanimeraamat, lk. 29
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aheru järv Eesti looduse infosüsteemis