Ahelmurd

Allikas: Vikipeedia

Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul[1]

,

kus on täisarv ja ning on naturaalarvud. Jagatisi nimetatakse ahelmurru osajagatisteks.

Ahelmurdude tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Kui ahelmurru osajagatised moodustavad lõpmatu jada, nimetatakse ahelmurdu lõpmatuks ahelmurruks, kui osajagatiste jada on lõplik, siis räägitakse lõplikust ahelmurrust. Lõpmatut ahelmurdu, mille osajagatiste jada on perioodiline, nimetatakse perioodiliseks ahelmurruks.

Lähismurrud[muuda | muuda lähteteksti]

Ahelmurru lähismurdudeks nimetatakse jagatisi

kus ning täisarvud ja on defineeritud järgmiste 2. järku rekurrentsete valemite kaudu

mille algtingimuseks on , , , .

Ahelmurru väärtust on väimalik arvutada selle lähismurdude jada piirväärtusena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)