Aelius Marcianus

Allikas: Vikipeedia

Aelius Marcianus (2. sajandi lõpp – 3. sajandi algus) oli Rooma jurist. Tõenäoliselt elas ta Rooma idaaladel. Ta oli üks viimaseid klassikalise ajastu juriste, pigem prokuliaan.

Nimi Aelius oli Rooma plebeilik perekonnanimi[1], mis võis vihjata lihtsale päritolule.

Tegevusala[muuda | muuda lähteteksti]

Aelius Marcianus oli pigem õpetaja kui jurist. Tal ei olnud isiklikku juurapraksist, ta ei andnud konsultatsioone. Aelius Marcianus teadis palju keisrite Severuse ja Caracalla reskriptidest, mistõttu on teda seostatud Ulpianusega, kelle stiil on sarnane. Arvatakse, et ta oli Ulpianuse õpilane[2].

Tähtsus ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]

Aelius Marcianus on tuntud eelkõige oma mahuka õpetuste kogumi järgi, mis koosnes Gaiuse "Institutsioonide" järgi 16-st "Institutsioonide" raamatust[3].

Samuti kirjutas ta mitu monograafiat ja kommentaare, mis avaldati pärast keiser Caracalla surma 217. aastal. Kuigi juristid üldiselt ei ole tema kirjutisi tsiteerinud, hindasid "Justinianuse koodeksi" kokkupanijad tema selget väljendusviisi ning valisid üle 280 tema koostatud lõigu ka "Digestidesse"[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heinrich Freymann, Lalla Gross, Richard Kleis, Ülo Torpats (2002). Ladina-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus. Lk 80.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. 2,0 2,1 Simon Horn Blower, Anthony Spawforth. The Oxford Classical Dictionary (3rd, rev. ed), Oxford: Oxford University Press, 2005
  3. Hesi Siimets-Gross, Merike Ristikivi (2019). Fontes Iuris Romani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 61.