Admiral (aurik)

Allikas: Vikipeedia
Admiral
Aurik Admiral kai ääres (2012)
Teised nimed
  • Admiraltejets (Адмиралтеец, 1956–1990)[4]
  • Admiral (Адмирал, 1990–1997)[2]
Klass Ajan-klass (projekt 730)
IMO number 8941743[6]
Kutsung ES2448
Omanik Aurulaev Admiral OÜ[2]
Lipuriik Nõukogude LiitEesti
Kodusadam Tallinn
Sõsarlaevad Prokattšik, Goršelev, Bering, Ajan, Šahtjor, Habarov (umbes 200 laeva)
Ajalugu
Ehitaja SSZ nr 370 Petrozavod (ССЗ № 370 Петрозавод),[1] Leningrad
Vette lastud 1955
Teenistusse võetud 29. märtsil 1956
Staatus ujuv restoran, muuseum
Tehnilised andmed
Pikkus 32,64 m[2]
Laius 7,6 m
Süvis 2,97 m
Kogumahutavus 262
Peamasin 1 × PM-2 (ПМ-2) 368 kW (500 hj)
Käiturid 1 fikseeritud sammuga
Kiirus 10 sõlme
Laevapere 26 (kivisöe kasutamisel);[3] 22–24 (masuut)[4]
Reisijakohti 60[5]

Admiral (ehitusjärgse nimega Admiraltejets) oli NSV Liidu mereväe projekt 730 Ajan-klassi aurulaev, vedurlaev, mis on tänapäeval Tallinnas Admiraliteedi basseinis asuv restoran-laev.

Admiral on ajalooline laev ja EALS-i liige.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aurupuksiir Admiraltejets ehitati Nõukogude Liidus Leningradi laevatehases Petrozavod nr 370 NSV Liidu mereväele pukseerimiseks ning teiste laevade auru ja veega varustamiseks 1956. aastal. Pardal oli laskemoonaladu ja tekile on kinnitatud kahur.

1989. aastal oli alus Bekkeri sadamas juba utiliseerimiseks valmis, kui selle 16. novembril 1989 ostis osaühing JU. Mõne kuu jooksul laev remonditi ja esimene rahvusvaheline reis Tallinnast Kotkasse läbi Helsingi toimus 1990. aasta suvel.[4] 1990. aasta sügisel nimetati aurik ümber Admiraliks ja ta varustas mitu aastat Venemaa lahinguristlejat Pjotr Veliki auruga Peterburi Balti laevatehases.[7]

1996. aastal ehitati laev ümber salong-aurikuks ja ta hakkas tegutsema ujuvrestoranina Tallinnas Admiraliteedi basseinis. Pardal avati ka väike muuseum-väljapanek laeva ajaloost.

Laevaomanik alustas 2000. aastail Admirali merepäevade korraldamist, mis hõlmasid Admiraliteedi basseini. Neist on Tallinna linna ja Tallinna Sadama toel välja kasvanud Tallinna merepäevad, mida peetakse tänapäeval mitmes Tallinna sadamas suurima mereüritusena- ja ühe suurema avaliku üritusena Eestis.

2014. aasta suvel tegi laev seni viimase omal jõul iseseisva väljasõidu.

2016. aasta lõpus ujuvrestoran suleti.

2018. aastal valmis Igor Grojiči stsenaariumi põhjal Admirali loost dokumentaalfilm "Puksiirist Admiralini", mille režissöör on Oleg Bessedin.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Admiral (до 1997 Адмирал, ранее Адмиралтеец) (vene keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 RS vene keeles, Admiral. IMO-nr. 8941743
  3. Адмиралтеец pildil (vene keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 "Aurulaeva ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2012. Vaadatud 22. juulil 2012.
  5. Пароход "Адмирал" (vene keeles)
  6. Laeva kutsung, IMO-number, online-asukoht ja pildid saidil marinetraffic.com[alaline kõdulink]
  7. Юбилей особого назначения (vene keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]