Admiral (aurik)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Admiral
SS Admiral and Pobeda GAZ-M20 in Tallinn 29 May 2012.JPG
Aurik Admiral kai ääres (2012)
Teised nimed
  • Admiraltejets (Адмиралтеец, 1956–1990)[4]
  • Admiral (Адмирал, 1990–1997)[2]
Klass Ajan-klass (projekt 730)
IMO number 8941743[6]
Kutsung ES2448
Omanik Aurulaev Admiral OÜ[2]
Lipuriik Flag of the Soviet Union.svgFlag of Estonia.svg
Kodusadam Tallinn
Sõsarlaevad Prokattšik, Goršelev, Bering, Ajan, Šahtjor, Habarov (umbes 200 laeva)
Ajalugu
Ehitaja SSZ nr 370 Petrozavod (ССЗ № 370 Петрозавод),[1] Leningrad
Vette lastud 1955
Teenistusse võetud 29. märtsil 1956
Staatus ujuv restoran, muuseum
Tehnilised andmed
Pikkus 32,64 m[2]
Laius 7,6 m
Süvis 2,97 m
Kogumahutavus 262
Peamasin 1 × PM-2 (ПМ-2) 368 kW (500 hj)
Käiturid 1 fikseeritud sammuga
Kiirus 10 sõlme
Laevapere 26 (kivisöe kasutamisel);[3] 22–24 (masuut)[4]
Reisijakohti 60[5]

Admiral (varasema ehitusjärgse nimega Admiraltejets) oli NSV Liidu mereväe projekt 730 Ajan-klassi aurulaev, vedurlaev, mis on tänapäeval Tallinnas Admiraliteedi basseinis asuv restoran-laev.

Admiral on ajalooline laev ja EALS-i liige.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aurupuksiir Admiraltejets ehitati Nõukogude Liidus Leningradi laevatehases Petrozavod nr 370 NSV Liidu mereväele pukseerimiseks ning teiste laevade auru ja veega varustamiseks 1956. aastal. Pardal oli laskemoonaladu ja tekile on kinnitatud kahur.

1989. aastal oli alus Bekkeri sadamas juba utiliseerimiseks valmis, kui selle ostis osaühing JU 16. novembril 1989. Mõne kuu jooksul laev remonditi ja esimene rahvusvaheline reis Tallinnast Kotkasse läbi Helsingi toimus 1990. aasta suvel.[4] 1990. aasta sügisel nimetati aurik ümber Admiraliks ja see varustas mitu aastat Venemaa lahinguristlejat Pjotr Veliki auruga Peterburi Balti laevatehases Baltiiski zavod[7].

1996. aastal ehitati laev ümber salong-aurikuks ja see hakkas tegutsema ujuvrestoranina Tallinnas Admiraliteedi basseinis. Pardal avati ka väike muuseum-väljapanek laeva ajaloost.

Laevaomanik alustas 2000. aastail Admirali merepäevade korraldamist, mis hõlmasid Admiraliteedi basseini. Neist on Tallinna linna ja Tallinna Sadama toel välja kasvanud Tallinna merepäevad, mida peetakse tänapäeval mitmes Tallinna sadamas suurima mereüritusena- ja ühe suurema avaliku üritusena Eestis.

2016. aasta lõpus ujuvrestoran suleti.

2018. aastal valmis Igor Grojiči stsenaariumi põhjal Admirali loost dokumentaalfilm "Puksiirist Admiralini", mille režissöör on Oleg Bessedin.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]