Abu Ghraibi vangla

Allikas: Vikipeedia

Abū Ghuraybi vangla (araabia keeles سجن أبو غريب, Sijn Abū Ghurayb) oli Iraagis Abū Ghuraybi linnas, 32 kilomeetrit Bagdadist läänes, asuv vanglakompleks. See avati 1950. aastatel ja vangla toimis maksimaalse turvalisusega vanglana. Alates 1980. aastatest kasutas vanglat poliitvangide hoidmiseks Şaddām Ḩusayn ja hiljem Ameerika Ühendriigid. Abū Ghuraybi vangla suleti 2014. aastal.

Abū Ghurayb pälvis rahvusvahelise tähelepanu 2003. aastal pärast Iraagi sissetungi, kui tulid päevavalgele seal USA sõdurite läbi viidud piinamised ja tapmised. Ka Iisraeli ülekuulajad viibisid Iraagis koos USA sõduritega, sest nad rääkisid araabia keelt.[1] [2]

2006. aastal andis USA Abū Ghuraybi üle Iraagi föderaalvalitsusele ja see avati uuesti 2009. aastal Bagdadi keskvanglana (araabia keeles سجن بغداد المركزي Sijn Baġdād al-Markizī), kuid suleti 2014. aastal, Iraagi kodusõja ajal, julgeolekuprobleemide tõttu. Vanglakompleks on praegu tühi ning uurimised on paljastanud mitmeid Saddami-aegseid ühishaudu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vangla ehitasid britid 1950. aastatel. Seal oli 2001. aastal koguni 15 000 kinnipeetut.[3] 2002. aastal hakkas Şaddām Ḩusayni valitsus vanglat laiendama, et lisada vanglasse kuus uut kambriplokki.[4] 2002. aasta oktoobris andis ta amnestia enamikule Iraagi vangidele. Pärast vangide vabastamist ja vangla tühjaksjätmist see rüüstati. Peaaegu kõik vangidega seotud dokumendid põletati vangla kontorites ja kambrites, mis viis ulatuslike kahjustusteni.

Abū Ghuraybiga seotud teadaolevad ühishauad:

  • Khan Dhari, Bagdadist läänes – Bagdadi Abu Ghraibi vanglast pärit poliitvangide haud. 15 ohvrit hukati 26. detsembril 1998.
  • Al-Zahedi, Bagdadi läänepoolses äärelinnas – tsiviilkalmistu lähedal asuvas salajases hauas on leitud 993 poliitvangi säilmed. Pealtnägija sõnul saadeti sinna Abū Ghuraybi vanglast tavaliselt korraga 10–15 surnukeha, kelle kohalikud tsiviilisikud hauda matsid. 10. detsembril 1999 Abū Ghuraybis toimunud hukkamine nõudis ühe päevaga 101 inimese elu. 9. märtsil 2000 tapeti korraga 58 vangi.[5]

2003–2006[muuda | muuda lähteteksti]

Vangla kaart
USA sõjaväepolitsei ohvitser süstib vangi, samal ajal kui sõdur teda kinni hoiab

2003. aastast kuni 2006. aasta augustini kasutasid Abū Ghuraybi vanglat kinnipidamise eesmärgil nii Iraaki okupeerinud USA juhitud koalitsioon kui ka Iraagi valitsus. Iraagi valitsus kontrollis rajatise ala, mida nimetatakse the hard site'iks ('karm koht'). Vanglat kasutati ainult süüdimõistetud kurjategijate majutamiseks. Kahtlusaluseid kurjategijaid, mässulisi või arreteerituid ja kohtuprotsessi ootavaid inimesi hoiti teistes rajatistes, mida USA sõjaväekeeles nimetatakse tavaliselt "laagriteks" ("camps"). USA majutas kõiki enda kinnipeetavaid viieks turvatasemeks jagatud Camp Redemptionis" See 2004. aasta suvel ehitatud laager vahetas välja Camp Ganci, Camp Vigilanti ja Abū Ghuraybi Tier 1. Ülejäänud osa hoonest oli USA sõjaväe kasutuses. 

Abū Ghurayb oli nii operatsioonikeskus kui ka kinnipidamisasutus. Sellal kui USA sõjavägi kasutas kinnipidamisasutusena Abū Ghuraybi vanglat, majutas ta 2004. aasta märtsis seal umbes 7490 vangi. [6] Hilisem kinnipeetavate populatsioon oli palju väiksem.

Pilt Ali Shallal al-Qaisist, ühest vangist, keda USA valvurid Abū Ghuraybis piinasid ja kuritarvitasid

Abū Ghuraybi piinamis- ja vangide väärkohtlemise skandaalis esitati 327 sõjaväepolitsei pataljoni reservsõduritele süüdistus vangide väärkohtlemises, alustades armee kriminaaluurimisosakonna uurimist 14. jaanuaril 2004. 2004. aasta aprillis rääkis USA telesaade "60 minutit" ajakirja The New Yorker loost, kus räägiti Iraagi kinnipeetavate piinamisest ja alandamisest USA sõdurite ja lepinguliste tsiviilisikute poolt. Lugu sisaldas fotosid, mis kujutasid vangide väärkohtlemist. Sündmused tekitasid USAs ja teistes koalitsiooniriikides suure poliitilise skandaali.

20. aprillil 2004 tulistasid mässulised vanglasse 40 miinipilduja miini, tappes 24 ja vigastades 92 kinnipeetut. Arvatakse, et rünnak oli kas katse õhutada rahutusi või kättemaksu kinnipeetavate koostöö eest Ameerika Ühendriikidega. [7] 2004. aasta mais alustas USA juhitav koalitsioon vangide vabastamise poliitikat, et vähendada nende arvu vähem kui 2000-ni. USA sõjavägi vabastas 2005. aasta augusti lõpus Iraagi valitsuse palvel vanglas ligi 1000 kinnipeetut. [8] 24. mai 2004. aasta pöördumises USA armee sõjakolledžis teatas president George W. Bush, et vangla lammutatakse. 14. juunil ütles Iraagi ajutine president Ghazi Mashal Ajil al-Yawer, et on selle otsuse vastu. 21. juunil otsustas USA sõjaväekohtunik kolonel James Pohl, et vangla on kuritegupaik ja seda ei saa enne uurimiste ja kohtuprotsesside lõpuleviimist lammutada. [9]

2. aprillil 2005 [10] ründasid vanglat Abū Ghuraybi lahinguna tuntud rünnakus rohkem kui 60 mässulist. Kahe tunni jooksul enne taandumist kaotasid ründajad USA sõjaväe andmetel vähemalt 50 meest. Vanglas ja selle ümbruses sai rünnakus vigastada 36 inimest, sealhulgas USA sõjaväelased, tsiviilisikud ja kinnipeetavad. Ründajad kasutasid käsirelvi, rakette ja RPG-sid ning viskasid granaate üle müüride. Mereväelaste tulistamise peale õhkus vanglamüüride juures ka mässuliste autopomm. Ametnike arvates oli autopomm mõeldud vangla müüri lõhkumiseks, võimaldades kinnipeetavate põgenemist. Mässulised ründasid ka vanglasse suunduvatel maanteedel olevaid sõjaväe kolonne. Al Qaeda Iraagis võttis rünnaku eest vastutuse. [11]

2006–2014[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta märtsis otsustas USA sõjavägi viia 4500 kinnipeetavat teistesse vanglatesse ja anda Abū Ghuraybi vangla Iraagi võimude kontrolli alla. [12] Vangla vabastati vangidest 2006. aasta augustis. [13] Ametlikult anti vangla üle 2. septembril 2006. Ametlik üleviimine toimus rakkerühm 134 ülema kindralmajor Jack Gardneri ning Iraagi justiitsministeeriumi ja Iraagi armee esindajate vahel. [14]

2009. aasta veebruaris avas Iraak Abu Ghraibi uuesti Bagdadi keskvangla nime all. See oli mõeldud 3500 kinnipeetava majutamiseks. Valitsus teatas, et kavatseb aasta lõpuks suurendada vangide arvu 11 500 vangi võrra. [15]

2013. aasta 21. juulil toimus Abu Ghraibi vanglas massiline põgenemine, väidetavalt põgenes vähemalt 500 vangi. Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige kirjeldas vange peamiselt nendena, kes olid "süüdi mõistetud ja surmaotsuse saanud al-Qaeda kõrgemad liikmed". Samaaegne rünnak toimus teises vanglas Tajis, umbes 12 miili Bagdadist põhja pool, kus hukkus 16 Iraagi julgeolekujõudude liiget ja kuus vastupanuvõitlejat. [16] Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) avaldas džihadistide foorumil avalduse, milles väideti, et nemad vastutavad rünnaku eest [17] ning, et rünnakutes osales 12 autopommi, enesetaputerroristid, miinipildujad ja raketid. Samuti väitsid nad, et tapsid enam kui 120 valitsusväge sõdurit, kuigi Iraagi võimude hinnangul suri rünnakus 25 julgeolekujõudude liiget, 21 vangi ja vähemalt 10 ISIL-i võitlejat.

Sulgemine[muuda | muuda lähteteksti]

15. aprillil 2014 teatas Iraagi justiitsministeerium, et sulges vangla, kartes, et selle võib üle võtta ISIL, kes hoidis tol ajal enda kontrolli all suurt osa Anbari provintsist. Kõik 2400 kinnipeetavat viidi teistesse riigi kõrge turvalisusega rajatistesse. Ei ole kinnitatud, kas sulgemine on ajutine või alaline. [18]

Märkimisväärsed kinnipeetavad[muuda | muuda lähteteksti]

Märkimisväärseid Abu Ghraibi vangivalvureid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lynndie England
  • Sabrina Harman
  • Charles Graner
  • Ivan Frederick
  • Jeremy Sivits
  • Roman Krol [30]
  • Armin Cruz [31]
  • Javal Davis [32]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/3863235.stm
  2. ↑ https://www.democracynow.org/2016/4/7/ex_abu_ghraib_interrogator_israelis_trained
  3. ↑ Asser, Martin (25.05.2004). "Abu Ghraib: Dark stain on Iraq's past". BBC News. Vaadatud 26.07.2018.
  4. ↑ "Abu Ghurayb Prison". globalsecurity.org. Global Security. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.03.2006. Vaadatud 11.03.2006.
  5. ↑ "afhr.org - afhr Resources and Information" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26.03.2009. Vaadatud 30.05.2006.
  6. ↑ General (Dept. of the Army), Inspector (2004). Detainee Operations Inspection. DIANE Publishing. Lk 23–24. ISBN 1-4289-1031-X.
  7. ↑ "22 killed in Baghdad mortar attack". USA Today. 20.04.2004. Vaadatud 11.03.2006.
  8. ↑ "Nearly 1,000 Abu Ghraib detainees released". CNN.com. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.03.2006. Vaadatud 11.03.2006.
  9. ↑ Moore, John (21.06.2004). "Judge declares Abu Ghraib a crime scene; forbids razing the prison". USA Today. Vaadatud 05.03.2017 – cit. via The Associated Press.
  10. ↑ 114th Army Liaison Team, Base Operation FOB Abu Ghraib Prison 2004-2005
  11. ↑ Defend America (13.04.2005). "Marines Relate Events of Abu Ghraib Attack". Defend America. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.07.2007.
  12. ↑ "US to transfer Abu Ghraib prisoners". Fairfax Digital. 10.03.2006. Vaadatud 30.06.2008. Abu Ghraib prison[...]'s 4,500 inmates will be transferred to a new facility at the nearby Baghdad airport military base and other camps. [...] Abu Ghraib, where US soldiers abused Iraqi detainees, will be handed over to Iraqi authorities once the prisoner transfer to Camp Cropper and other US military prisons in the country is finished.
  13. ↑ Nancy A. Youssef, "Abu Ghraib no longer houses any prisoners, Iraqi officials say", McClatchy Newspapers, 26 Aug 2006
  14. ↑ "Inmates transferred out of Abu Ghraib as coalition hands off control". The Boston Globe. Associated Press. 03.09.2006.
  15. ↑ Associated Press (25.01.2009). "Abu Ghraib set to reopen as Baghdad Central Prison". International Herald Tribune.
  16. ↑ "Iraq:hundreds escape from Abu Ghraib jail". London: Guardian.co.uk. 22.07.2013. Vaadatud 24.07.2013.
  17. ↑ "Abu Ghraib Prison Break:Al Qaeda in Iraq Claims Responsibility for Raid". The Huffington Post. 23.07.2013. Vaadatud 24.07.2013.
  18. ↑ Adnan, Duraid; Arango, Tim (15.04.2015). "Iraq shuts down the Abu Ghraib prison, citing security concerns". New York Times. Vaadatud 15.01.2016.
  19. ↑ Eaton, Joshua (25.08.2017). "U.S. Military Now Says ISIS Leader Was Held in Notorious Abu Ghraib Prison". The Intercept_. Vaadatud 27.02.2018.
  20. ↑ Leader (18.03.1990). "Farzad Bazoft". The Observer. London. Vaadatud 03.09.2011.
  21. ↑ Tucker, Michael (20.02.2007). "My Prisoner, My Brother". Vanity Fair. Vaadatud 11.06.2008.
  22. ↑ Risling, Greg (07.05.2008). "Iraqi alleges Abu Ghraib torture, sues US contractors". The Seattle Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.06.2011. Vaadatud 11.02.2010.
  23. ↑ Hettena, Seth (17.02.2005). "Reports detail Abu Ghraib prison death; was it torture?". Associated Press. Vaadatud 23.06.2009.
  24. ↑ "Source: al Qaeda leader urged affiliate to 'do something'". CNN. 05.08.2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.10.2014. Vaadatud 21.10.2014.
  25. ↑ "2 U.S. Wives Quitting Iraq". 11.05.1995.
  26. ↑ "Detainees Abused?". CNN. Vaadatud 06.06.2014.
  27. ↑ "Gulf War ex-POW: Abuse claims horrifying". CNN. 03.05.2004. Vaadatud 27.02.2018.
  28. ↑ Bunden, Mark (10.10.2017). "I don't bear my Iraqi captors ill will, says Gulf War RAF hero". Evening Standard. London. Vaadatud 27.02.2018.
  29. ↑ Nichol, John (02.05.2004). "I was left bloody and bruised. Now we've become the torturers". The Guardian. London. Vaadatud 27.02.2018.
  30. ↑ https://trialinternational.org/latest-post/roman-krol/
  31. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2016. Vaadatud 6. mail 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  32. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2016. Vaadatud 6. mail 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Abu_Ghraibi_vangla&oldid=6385363"