Abrasiivpaber

Abrasiivpaber ehk lihvpaber ehk lihvimispaber ehk liivapaber ehk klaaspaber on abrasiivipulbriga kaetud paber või riie pindade lihvimiseks.

Olenemata abrasiivpaberi erinevatele nimetustele, ei kasutata tänapäeval enam ei liiva ega ka klaasi, kuna need on asendatud muude abrasiivpulbritega, näiteks granaatide või ränikarbiididega. Liivapaberit toodetakse erinevates suurustes ja seda kasutatakse materjali viimistlemiseks, et muuta need kas siledamaks või karedamaks. Samuti kasutatakse liivapaberit vana materjalikihi eemaldamiseks, näiteks vana värvi või lakki.

Liivapaberi karedusindeksid

Pulbri või puru suurus on märgitud arvuga, mis väljendab paberi karedust ning näitab, mitu abrasiivtera mahub ühe tolli pikkusele joonele. Väiksem karedusindeks, näiteks K40 või K80, tähistab jämedat tera, seevastu suurem karedusindeks, näiteks P1000 või P1500, aga peenemat tera.

Ajalugu

Esimene dokumenteeritud liivapaberi kasutamine oli 13. sajandil Hiinas, kus purustatud merekarbid, seemned ja liiv olid kokku pandud pärgamendile, kasutades looduslikke polüsahhariide.

Klaaspaber võeti esmalt kasutusele Londonis, kui 1833. aastal John Oakey ettevõte (John Oakey & Sons) töötas välja uued liimimistehnikad, mis võimaldasid klaaspaberi masstootmist. Tollal täheldati, et klaas on parem abrasiiv kui liiv, kuna klaasipuru teravaservalised osakesed lõikusid materjaliga efektiivsemalt.

Esimene tänapäevasem abrasiivpaber võeti kasutusele 1921. aastal kui ettevõte 3M leiutas liivapaberi, mis sisaldas ränikarbiidi ja veekindlat liimi, mida tuntakse kui märgkuiv liivapaber. See andis tõuke mitmele tööstusettevõttele, kes asusid oma liivapabereid uuendama.

Tüübid

• Klaas: enam ei kasutata

• Ränikivi: enam ei kasutata

• Granaat: kasutatakse puidutöötlemises

• Smirgel: kasutatakse metallide lihvimiseks või poleerimiseks

• Alumiiniumoksiid: kõige levinum, kasutatakse puidul ja metallil

• Ränikarbiid: kasutatakse märgadel materjalidel

• Teemant: kasutatakse kõvade metallide, keraamika ja klaasi viimistlemiseks ning poleerimiseks

• Keraamiline alumiiniumoksiid: kasutatakse kõrgsurvega rakendustes

Kujud

• Leht: tavaliselt 23-28 cm lai

• Vöö: riidest tagaküljega lihvpaber

• Ketas: ketasmasinatele kasutamiseks, nt lihvija

• Käsnad: kitsaste kohtade jaoks ning on tehtud vahust, mis on kaetud abrasiivpulbriga