Abisko rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv)

Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.

Park loodi 1909. aastal ja selle pindala on 7700 ha (77,2 km2).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Abisko rahvusparki läbiv raudtee (taustal Torneträski järv)

Abisko rahvuspark oli üks esimesi rahvusparke nii Rootsis kui ka kogu Euroopas, sest just Rootsi oli esimene Euroopa riik, kus 1909. aastal rahvusparke rajama hakati[1]. Tänapäeval on Rootsis kokku 29 rahvusparki.

Abisko rahvuspargi ala oli mitmeid tuhandeid aastaid koduks saamidele, kes tegelesid põhiliselt jahinduse ja kalapüügiga[1]. 18. sajandist kuni 1940. aastani karjatati Abisko rahvuspargi aladel ja ka mujal lähedal põhjapõtru[2]. Tänapäeval on võimalik mõnes Rootsi piirkonnas, peamiselt just Rensjönis, jätkuvalt näha saami loomakasvatajaid[1].

Paar aastat enne rahvuspargi loomist ehitati Kiruna raukaevandusest raudtee Norra linna Narvik, see raudtee läbis peatselt loodava rahvuspargi ala[1]. Raudtee ehitamise käigus raiuti maha palju puid, peamiselt kasemetsa, ning see tõi kaasa palju kahju sealsele taimestikule[2]. Tänu raudteele sai kaevandusest kogu aasta jooksul transportida rauamaake. Valmiva raudtee kõrvale tekkisid aegamisi põhiliselt raudtee-ehitajatest koosnevad kogukonnad, kellele viidati kui "rallare". Veel praegugi on selle tõestuseks Rallarvägeni matkarada, mida tollal kasutati materjalide transportimiseks.[1]

Idee luua rahvuspark tuli esialgu Rootsi teadlastelt, kelle hulka kuulus ka Rootsi, Norra ja Soome põhjaaladel palju uuringuid läbi viinud tuntud Rootsi geoloog Fredrik Villhelm Svenonius. Peamised põhjused rahvuspargi loomiseks olid sealse põhjamaapiirkonna looduse loomulik säilimine, regiooni teaduslikuks uurimistööks kasutamine ja tulevikule mõeldes ka paljudele turistidele meelepäraseks sihtkohaks saamine.[3] Troneträski mägijärve lõunakaldal asub Abisko Teaduslike Uuringute Keskus (Abisko Scientific Research Station). 1903. aastal rajatud, kuid alates 1935. aastast koos Kuningliku Teaduste Akadeemiaga tegutsenud asutuses on aastate jooksul tehtud geoloogilisi, ökoloogilisi, hüdroloogilisi, geomorfoloogilisi ja meteoroloogilisi uurimusi lähisarktilises keskkonnas. Aasta jooksul külastavad uurimisjaama sajad teadlased ja õpilased kogu maailmast[4].

Maastikuline liigendus[muuda | muuda lähteteksti]

Abisko rahvuspargi kaart
Abiskojåkka jõgi

Abisko rahvuspark asub Põhja-Rootsis, umbes 195 kilomeetrit põhjapolaarjoonest põhja pool, üsna naaberriigi Norra piiri kõrval. Park koosneb orust, mida ümbritseb kahest küljest Skandinaavia mäestik ning põhja poolt Torneträski järv. Rahvusparki läbivad ka Rootsi riigimaantee E10 ja raudtee Malmbanan[5].

Abisko rahvuspark paikneb Fennoskandia kilbil, Skandinaavia mäestikul, ning koosneb suuresti kiltidest ja lubjakivimist. Kivimikihid ulatuvad kuni aluskorrani ja nende paksus varieerub paarisajast meetrist mitme kilomeetrini. Rahvuspark koosneb liustikuliselt erodeeritud nõlvadest ning mandrijää kujundatud orust. Maapinda katavad rähksed mullad, orgudes on ülekaalus turvasmullad.[2]

Mööda pikka orgu voolab jõgi, mida ülemjooksul nimetatakse Kamajåkka jõeks. See suubub rahvuspargis olevasse, 488 meetrit merepinnast kõrgemal asuvasse Abiskojaure järve. Abiskojaure järve pindala on ​​2,82 km² ja kõige sügavam koht on 35 meetrit.[6] Abiskojaure järvest omakorda voolab välja Abiskojåkka jõgi, mis suubub Torneträski järve. Torneträski järve pindala on 332 km², keskmine sügavus on 52 m (maksimaalne sügavus 168 m). Tegu on Rootsi suuruselt seitsmenda järvega ning kogu Skandinaavias loetakse seda kõige suuremaks mägijärveks. Järv asub 341 meetrit üle merepinna.[7]

Kõrgeimad mäed pargis on 1169-meetrine Nuolja mägi ja 1191-meetrine Slåttatjåhka.

Taime- ja loomaliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjapõdrad Abisko rahvuspargis

Abisko rahvuspark on üks mitmekesisema taimestikuga alasid mägedes, taimede kasvu soodustab lubjakivine pinnas[2]. Suurema osa rahvuspargist hõlmavad vaevakasemetsad, samuti kasvab pargis palju lilli, rohttaimi, marju ja sõnajalgu.

Nuolja mäge kutsutakse sageli lillemäeks, kuna seal kasvab kevaditi palju lilli. Taimede kasvu soodustab mullas leiduv lubi, ringlev põhjavesi ja lõunas paikneva päikese mõju.[2][8] Näiteks võib mõnel aastal mäelt leida kasvamas harvaesineva Platanthera obtusata (käokeel), mida kuskilt mujalt Rootsist ei leia. Rahvuspargis on taimedest esindatud sookask (Betula pubescens), harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), harilik kukemari (Empetrum hermaphroditum), paju (Salix sp) ja vaevakask (Betula nana)[2].

Abisko rahvuspargi Abiskojåkka jõe delta on oluline pesitsuspaik lindudele. Kõige enam pesitseb pargis salu-lehelinde (Phylloscopus trochilus) [9]. Erinevates allikates mainitakse, et pargis pesitsevad põhjavint (Fringilla montifringilla), ohakalindude perekonna liigid (Carduelis) ja sinirind (Luscinia svecica) [9][10]. Lisaks elavad pargis aed-põõsalind (Sylvia borin), vainurästas (Turdus iliacus), hallrästas (Turdus pilaris), mustvares (Corvus corone), must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) ja võsaraat (Prunella modularis).[9] Suurematest lindudest kohtab kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), merikotkaid (Haliaeëtus albicilla), karvasjalg-viusid (Buteo lagopus) ja jahipistrikke (Falco rusticolus)[10].

Väiksemat liiki imetajatest elavad piirkonnas oravad (Sciurus vulgaris), metsnugised (Martes martes), nirgid (Mustela nivalis) ja lemmingud (Lemmini). Suurematest imetajatest on esindatud põdrad (Alces alces), põhjapõdrad (Rangifer tarandus), harvem võib kohata ka ahme (Gulo gulo), polaarrebaseid (Vulpes lagopus), ilveseid (Lynx lynx) ja pruunkarusid (Ursus arctos). Põhjapõdrad elavad rahvuspargis terve aasta. Talvel pole lumikate kuigi sügav, mistõttu on loomadel lihtne toitu leida.[11]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Virmalised Abisko rahvuspargis

Piirkond on kliima poolest mõõdukalt külm ja sademete hulk sõltub asukohast. Temperatuurid jäävad vahemikku –22 kuni +26 °C ja sademeid on 322–1000 mm aastas. Atlandi ookeani merelise mõju tõttu on Abisko piirkonnas soojem kui mujal samadel laiuskraadidel paiknevatel aladel[2].

Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Üldiselt on kliima külm ning mõõdukas. Aasta läbi esineb piirkonna lääneosas Atlandi ookeani mõjul palju sademeid, ka kõige kuivem kuu on sademeterikas. Aasta keskmine temperatuur on 0,2 °C ning keskmine sademete hulk on 1100 mm[12]. Suurem osa rahvuspargi alast jääb aga mägede varju, seal on sademeid 322 mm aastas ja keskmine temperatuur jääb –1 kraadi juurde[2]. Kõige enam esineb sademeid juulis ja kõige vähem aprillis[12].

Aastane õhutemperatuuri amplituud on 45 °C. Kõige soojem kuu on juuli, kõige külmem veebruar. Juulis jäävad temperatuurid tavaliselt 10–16 °C vahele, kuid võivad kerkida kuni 26 kraadini. Öösiti võib temperatuur langeda kuni 4 kraadini. Veebruaris jäävad temperatuurid üldiselt –11 ja –5 °C vahele. Soojematel päevadel võib temperatuur kerkida kuni 2 kraadini ning külmematel öödel langeda –22 kraadini.[12] Lumikate püsib rahvuspargis 240 päeva aastas ning mitmetes piirkondades esineb aasta läbi igikelts [2].

Nagu enne mainitud, jääb park valdavalt Atlandi niiske õhumassi eest varju ja seal esineb selgeid ilmasid, mistõttu on Abisko rahvuspark üks parimaid kohti virmaliste nautimiseks. Kõige paremini on virmalised jälgitavad novembrist kuni märtsini, mil polaarjoonest põhja pool valitseb polaaröö[13].

Turismiatraktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu raudteele ja maanteele on inimestel lihtne Abiskosse jõuda ning turistide arv on seal piirkonnas järjepidevalt kasvanud. Suviti on turistide meelistegevus pikkade valgete polaarpäevade nautimine ja matkaradadel loodusega tutvumine.[1] Eriti populaarne on 440 kilomeetri pikkune Kungsledeni matkarada, mis saab alguse Abisko rahvuspargist, kulgeb mööda Skandinaavia mäestikku lõuna poole ja lõpeb Hemavanis[14]. Talviti on põhilised tegevused virmaliste vaatamine, jääpüük Torneträski järvel, jääronimine, suusatamine, kelgukoertega sõitmine ja matkamine[15].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "History". National Parks of Sweden. Vaadatud 27.10.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Gordon,J. E., Dvorák,I. J., Jonasson, C., Josefsson, M., Kociánová, M., Thompson, D.B.a. 2002. Geo–ecology and management of sensitive montane landscapes. Geografiska Annaler: Series A, Physical Geography, 84(3–4):193–203. DOI: 10.1111/ j.0435-3676.2002.00174.x.
  3. "Abisko nationalpark". Norrbotten stovare. Vaadatud 27.10.2018.
  4. "Research in Abisko". Swedish Polar Research Secretariat. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.05.2018. Vaadatud 27.10.2018.
  5. "Luleå-Boden-Gällivare-Kiruna-Narvik". Järnväg. Vaadatud 28.11.2018.
  6. Dahlberg, M (1999). "Resultat från provfisket 1999 Miljökvaliteten i 39 sjöar med fisk som miljöndikator. Fiskeriverkets Sötvattenslaboratorium, Drottingholm, p. 42" (PDF). Vaadatud 27.10.2018.
  7. "Om Torneträsk". Lapplands mästerskapet. Vaadatud 27.10.2018.
  8. "Plant life". National Parks of Sweden. Vaadatud 27.10.2018.
  9. 9,0 9,1 9,2 Cody,M. L. (Editor) (1985). Habitat Selection in Birds. Orlando, Florida: Academic Press. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  10. 10,0 10,1 "Wildlife". National Parks of Sweden. Vaadatud 27.10.2018.
  11. "Plants and Animals". Visit Abisko. Vaadatud 27.10.2018.
  12. 12,0 12,1 12,2 "Climate Abisko Nationalpark". Meteoblue. Vaadatud 27.10.2018.
  13. "What is polar night?". Time and Date. Vaadatud 28.11.2018.
  14. "Kungsleden Trail". Mountain IQ. Vaadatud 27.10.2018.
  15. "What to see and do in Abisko". Routes North. Vaadatud 27.10.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]