Abikandja

Abikandja (ka abikandevõnkumine) on signaalitöötluses, raadiotehnikas ja telekommunikatsioonis kandelainet (kandevõnkumist) moduleeriv signaal, mis on lisainfo edastamiseks omakorda moduleeritud.

Lisaks põhikandesignaalile kasutatakse veel üht või mitut signaali, mille abil saab samas sagedusalas edasi anda rohkem infot. Selline lahendus muudab sidekanali kasutamise palju efektiivsemaks ning võimaldab edastada korraga mitut andmevoogu.

Tehniliselt võib abikandjat vaadelda kui eraldi sageduskomponenti, mis eksisteerib samas signaalis koos põhikandjaga. Vastuvõtjas eraldatakse need komponendid uuesti, et taastada algne info. Selleks kasutatakse erinevaid signaalitöötluse meetodeid, näiteks Fourier' teisendus, mis võimaldab signaali jagada erinevateks sagedusteks.

Raadio- ja telesignaalides kasutatakse abikandjaid näiteks stereoheli ja lisakanalite (näiteks subtiitrid või andmeside) edastamisel. Näiteks FM-raadio puhul ei kanta edasi ainult ühte helikanalit, vaid abikandja abil edastatakse ka teine kanal, mis võimaldab kuulajal kuulda stereoheli. Samuti kasutatakse abikandjaid mitmesuguste lisateenuste jaoks, nagu tekstiline info, jaamade nimed või liiklusteated. Abikandjate kasutamine on eriti oluline tänapäeva digitaalsides. Näiteks kasutatakse mitut abikandjat korraga tehnoloogias nimega OFDM, mida rakendatakse WiFi-võrkudes, mobiilsides ja digitaaltelevisioonis. See võimaldab väga suurt andmeedastuskiirust ja töökindlust ka keerulistes tingimustes.

Abikandjad muudavad signaali keerukamaks ning selle töötlemine nõuab täpsemaid seadmeid. Samuti võivad tekkida häired, näiteks interferents.