Abbas Araghchi
Abbas Araghchi (pärsia keeles عباس عراقچی; sündinud 5. detsembril 1962 Teheranis) on Iraani diplomaat ja poliitik, alates 21. augustist 2024 Iraani välisminister.
Varem töötas ta välisministeeriumi pressiesindajana ning Iraani suursaadikuna Soomes ja Jaapanis.
Ta sündis aastal 1962 Teheranis silmapaistva pärsia vaibakaupmehe perekonnas. Tal on kolm õde ja kolm venda, kellest enamik on seotud kaubanduse ja äriga. Tema vanaisa oli vaibakaupmees. Tema isa suri, kui ta oli 17-aastane.
Teismelisena osales ta 1979. aasta islamirevolutsioonis, mille järel liitus ta Islami revolutsioonilise Kaardiväega, kus ta teenis peaaegu kümme aastat ja võitles Iraani-Iraagi sõjas.
Ta omandas bakalaureusekraadi rahvusvahelistes suhetes välisministeeriumi juures tegutsevast Rahvusvaheliste suhete koolist. Seejärel omandas ta magistrikraadi politoloogias Teheranis asuvast Islami Azadi Ülikoolist. Lisaks on Araghchil doktorikraad poliitilise mõtte alal Kenti Ülikoolist väitekirjaga pealkirjaga „Poliitilise osaluse kontseptsiooni areng kahekümnenda sajandi islami poliitilises mõtteviisis” (1996).
Ta liitus Iraani välisministeeriumiga 1989. aastal. 1990. aastatel töötas ta asjurina Iraani alalises esinduses Islami Koostöö Organisatsiooni juures Jiddah's Saudi Araabias ning hiljem Poliitika- ja Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi (Institute for Political and International Studies, IPIS) peadirektorina. Aastatel 1999–2003 oli ta Iraani suursaadik Soomes.
Ta oli aastatel 2004–2005 Rahvusvaheliste suhete kooli dekaan, aastatel 2005–2007 Iraani välisministri asetäitja. Aastatel 2008–2011 oli ta Iraani suursaadik Jaapanis.
Aastatel 2011–2013 oli ta Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ning Rahvaste Ühenduse asjade asetäitja. 2013. aastal sai temast taas välisministri asetäitja ja ta oli ka ministeeriumi pressiesindaja.
Ta oli Iraani peamine tuumaläbirääkija president Hassan Rouhani juhtimisel P5+1 riikidega peetud läbirääkimistel, mis viisid 2015. aasta Iraani ja Ameerika Ühendriikide ühise laiaulatusliku tegevuskavani.
Aastatel 2017–2021 oli ta välisministeeriumi poliitiline asetäitja. 2021. aasta augustis asendas Abbas Araghchi asevälisministri ja tuumaläbirääkija kohal Ali Bagheriga pärast president Ebrahim Raisi ametisseastumist. Riigimeedia teatas, et Araghchi roll taandati ministeeriumi nõunikuks, mida analüütikud pidasid märgiks nihkest rangema lähenemisviisi poole Iraani tuumapoliitikas.
Pärast välisministeeriumist tagandamist taandus Araghchi lühikeseks ajaks avalikust elust, enne kui kõrgeim juht Ali Khamenei nimetas ta kõrgeima juhi kantselei nõuandekoguks oleva välissuhete strateegilise nõukogu sekretäriks. Vaatlejate poolt ootamatuks peetud ametisse nimetamine taastas tema mõjuvõimu välispoliitika ringkondades ning asetas ta Khamenei siseringile lähemale.
Ta nimetati president Masoud Pezeshkiani välisministriks alates 11. augustist 2024 ning pärast Islami Konsultatiivassamblee usaldushääletust 21. augustil 2024 sai temast välisminister. Detsembris antud intervjuus ütles ta, et "2025 on Iraani tuumaküsimuses oluline aasta". See tuli reaktsioonina Donald Trumpi peatsele ametisseastumisele uue USA presidendina, uute majandussanktsioonide juttudele ja Iraani riaali langusele 820 500 dollarini.
2025. aasta jaanuaris sai temast esimene Iraani välisminister, kes külastas Afganistani alates 2017. aastast, ja esimene, kes külastas riiki pärast Talibani võimuletulekut 2021. aastal. 2025. aasta aprillis ja mais osales ta läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega Iraani tuumaprogrammi üle.
2026. aasta jaanuaris Iraani protestide ajal, millele režiim reageeris jõhkrate repressioonidega, mille käigus väidetavalt hukkus tuhandeid meeleavaldajaid, väitis ta, et Iraan oli "näinud pealt vägivaldseid tegusid ja terrorismi Islamiriigi stiilis", nimetades proteste "terroristlike elementide saboteerituks". Ta kritiseeris USA avaldusi inimõiguste kohta Iraanis, nimetades neid "eksitavateks ja häbiväärseteks". Kui Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja teised Euroopa juhid, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer, mõistsid meeleavaldajate vägivaldse mahasurumise hukka, vastas Araghchi süüdistades Saksamaad viimastel aastatel "ilmselgelt topeltstandardite" rakendamises, mis on "hävitanud igasuguse usaldusväärsuse".