Aasia madukael

Aasia madukael
Aasia madukael
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Suulalised Suliformes;
Sugukond	Madukaellased Anhingidae;
Perekond	Madukael Anhinga;
Liik	Aasia madukael;
Binaarne nimetus
	Anhinga melanogaster; Pennant, 1769
	;
Sünonüümid
	Plotus melanogaster

Aasia madukael (Anhinga melanogaster) on madukaellaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Aasia madukael on 85–97 cm pikk. Tiibade siruulatus on 116–128 cm. Nokk on 71–87 mm pikk.^[2] Saba pikkus on 202–240 mm.^[3] Kaalub 1058–1815 g.^[2]

Sulestik on peamiselt must. Pea ja kael on pruunid. Kurgualune ja triibud kaela külgedel on valged. Tiibadel on hõbedased triibud. Noka ülapool on must või pruun, alapool on kollakas. Jalad on mustad.^[4]

Noorlinnu pea ja kael on helepruunid. Selg on punakas. Hõbedased triibud tiibadel on tuhmimad. Alaselg ja saba on tumepruunid. Sabaots on helepruun. Alapool on pruun.^[3]

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on valged.^[3]

Levik

Aasia madukaela levila ulatub Indiast Filipiinide ja Sulawesini.^[2]

Elavad jõgede ja tiikide ääres ning soodes.^[5]

Toitumine

Toituvad peamiselt kaladest, kuid ka kahepaiksetest, madudest, putukatest, koorikloomadest ja limustest.^[2]

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates koos kormoranide, haigrutega,^[4] iibiste ja toonekurglastega.^[6] Pesa asub puu otsas.^[4]

Põhja-Indias ja Myanmaris pesitsevad juulist augustini, Lõuna-Indias ja Sri Lankal jaanuaris ja veebruaris.^[4] Kurnas on 3–4 muna mõõtmetega 53 × 35,5 mm.^[3] Mune hauvad mõlemad vanemad^[5] 26–30 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks seitsme nädala vanuselt.^[2]

Looduslikud vaenlased

Aasia madukaela poegi söövad vöötsaba-merikotkad.^[5]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Anhinga melanogaster. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 361. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds. Volume 6 (inglise) (teine trükk). London: Taylor and Francis. Lk 282–283.
1 2 3 4 Blanford, W. T (1898). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds. Volume 4 (inglise). London: Taylor and Francis. Lk 344–345.
1 2 3 Ali, Sálim; Ripley, S. Dillon (1978). Handbook of the Birds of India and Pakistan (inglise). Kd 1 (teine trükk). Oxford University Press. Lk 44–45.
↑ Jha, Kaushalendra Kumar (2012). "Some breeding and ecological aspects of heronry birds at Soor Sarovar Bird Sanctuary Agra, Northern India". Asian Journal of Conservation Biology. 1 (1): 35–41.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Anhinga melanogaster. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 361. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Baker-3] 1 2 3 4 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds. Volume 6 (inglise) (teine trükk). London: Taylor and Francis. Lk 282–283.

[Blanford-4] 1 2 3 4 Blanford, W. T (1898). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds. Volume 4 (inglise). London: Taylor and Francis. Lk 344–345.

[Ali-5] 1 2 3 Ali, Sálim; Ripley, S. Dillon (1978). Handbook of the Birds of India and Pakistan (inglise). Kd 1 (teine trükk). Oxford University Press. Lk 44–45.

[Jha-6] Jha, Kaushalendra Kumar (2012). "Some breeding and ecological aspects of heronry birds at Soor Sarovar Bird Sanctuary Agra, Northern India". Asian Journal of Conservation Biology. 1 (1): 35–41.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]