Aas-rebasesaba

Allikas: Vikipeedia
Aas-rebasesaba
Alopecurus.pratensis.2.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Perekond: Rebasesaba Alopecurus
Liik: Aas-rebasesaba
Ladinakeelne nimetus
Alopecurus pratensis
L.
Sünonüümid
  • Alopecurus altissimus Schur
  • Alopecurus brachyglossus Peterm.
  • Alopecurus lasiostachyus Link
  • Alopecurus laxiflorus Ovcz.
  • Alopecurus obscurus Schur.
  • Alopecurus pallidus Dumort.
  • Alopecurus scaber Opiz
  • Alopecurus seravschanicus Ovcz.
  • Alopecurus soongaricus (Schrenk) Petrov
  • Alopecurus tauntoniensis Sinclair
  • Alopecurus trivialis Seidl ex Opiz
  • Phalaris aristata Schousb. ex Willd.
  • Tozzettia pratensis (L.) Savi

Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) on kõrreliste sugukonda rebasesaba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeste mätastena või lühikese risoomiga rohiroheline taim. Pööristähk on tihe, 6–10 mm läbimõõduga, 3–10 cm pikk, kahvaturoheline. Lehed on 3–10 mm laiad. Lehetuped ja kõrs siledad. Keeleke umbes sama lai kui pikk, kaarjas, kraekujuline. Pähikud on lapikud ja piklikovaalsed. Libled on teritunud, väljapoole kaardus tipuga, lühikarvased ja pikaripsmelise andruga. Ohe nõrgalt põlvjas, 2 korda pikem kui sõkal. Taim kasvab 50 kuni 100 cm kõrguseks.[1]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab toitainerohkel niisketel niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris.[1]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Aas-rebasesaba kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias.

Eestis on tavaline.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aas-rebasesaba on hea söödataim.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]