Aarne Mõtus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aarne Mõtus (3. oktoober 1900 Tartu1. jaanuar 1987 Indianapolis) oli eesti tarbekunstnik ja graafik.

Mõtus lõpetas Tartu kommertskooli ja õppis aastatel 1922–1926 Tartu ülikoolis, misjärel suundus ennast täiendama Viini kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1930. aastal. Oli 1936. aastal Rakenduskunstnike Ühingu abiesimees ja alates 1937. aastast esimees.[viide?]

Lahkus Eestist 1944. aastal. Tegutses kunstiõpetajana USA's.[viide?]

Ta lõi Estonia teatri lavastustele kujundusi ja kostüüme. Kujundas ajakirja ja raamatukaasi, illustratsioone, plakateid, nahkesemeid jm. 1939. aastal anti talle I auhind presidendi kantselei gobeläänvaiba konkursil töö eest "Eesti maavanemad sõlmivad rahu viikingitega". 1940. aastal sai ta I auhinna presidendi kantselei vapivaiba kavandite konkursil. Ta on maalinud rahvusliku/isamaalise pannoo "Läbi aegade" (1944).[viide?]

Mõtuse teoseid on ERMis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja erakogudes.[viide?]

Gobelään "Eesti maavanemad sõlmivad rahu viikingitega"[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aasta kevadel korraldas kujutava kunsti sihtkapital võistluse presidendi kantselei esindusruumide vaipadega kaunistamiseks. Esimese auhinna pälvis Aarne Mõttuse kavand, mis kujutab lepingu sõlmimist Eesti muistsete vanemate ja viikingite vahel. Gobelään oli mõeldud koosolekutesaali ning selle kudumine telliti Linda Ormessoni eraõppetöökojast. Vaip ei ole säilinud. Eesti sisekujunduse grand old lady Leila Pärtelpoeg arvab oma eksperthinnangus, et "muinsuskaitse ja kultuuriobjektina on ka puuduval vaibal suur väärtus", lisades, et vaibast lähtuv sõnum oli ülitähtis, näidates esimese vabariigi meelelaadi.[viide?]