Aafrika madukael

Aafrika madukael
Aafrika madukael
	; Isaslind
	; Emaslind
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Suulalised Suliformes;
Sugukond	Madukaellased Anhingidae;
Perekond	Madukael Anhinga;
Liik	Aafrika madukael;
Binaarne nimetus
	Anhinga rufa; Daudin, 1802
	;
Sünonüümid
	Plotus rufus

Aafrika madukael (Anhinga rufa) on madukaellaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Varem peeti teda aasia madukaela alamliigiks.^[2]

Välimus

Aafrika madukael on 85–97 cm pikk. Tiibade siruulatus on 116–128 cm. Nokk on 71–87 mm pikk. Kaalub 1058–1815 g.^[3]

Tiivad on laiad, saba on pikk ja lai. Tiibadel on valge triibud. Hundsulestikus isaslinnu kael on punakaspruun, kaelal on valge triip. Emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu kurgualune on helepruun.^[4]

Noorlinnu kael on beež. Seljal pole triipe.^[4]

Sarnanevad välimuselt kormoranidega, kuid on aafrika madukaelal on pikk ja peenike kael ning teravaotsaline nokk.^[4]

Alamliigid ja levik

Liigil on kolm alamliiki:^[2]

A. r. chantrei (Oustalet, 1882) – Kagu-Iraagis
A. r. rufa (Daudin, 1802) – Sahara-taguses Aafrikas
A. r. vulsini (Bangs, 1918) – Madagaskaril

Elavad järvede ja aeglase vooluga jõgede ääres, vahel ka rannikul.^[4]

Toitumine

Toituvad peamiselt kaladest, kuid ka kahepaiksetest, madudest, putukatest, koorikloomadest ja limustest.^[3]

Pesitsemine

Peitsevad kolooniates koos aafrika kääbuskormoranide, valgerind-kormoranide, hall- ja savannihaigrutega. Pesa asub 2–6 m kõrgusel miombopuu, maruula-elevandiõunapuu, akaatsia, kombreetumi, kreektürni või viigipuu otsas. Pesa on 22–30 cm lai ning ehitatud okstest, lehtedest, rohust ja pilliroost.^[5]

Kurnas on 2–6 muna. Haudeperiood kestab 26–30 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks seitsme nädala vanuselt.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Anhinga rufa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 "Storks, frigatebirds, boobies, darters, cormorants". IOC World Bird List. Vaadatud 10. novembril 2025.
1 2 3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 361. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 Sinclair, Ian; Ryan, Peter (2003). Birds of Africa: South of the Sahara (inglise). Princeton University Press. Lk 44. ISBN 0-691-11815-9.
↑ Ewbank, D. A. (2019). "On the Status and Breeding of Cormorants and the Darter in Zimbabwe" (PDF). Honeyguide. 65 (2): 89–91.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Anhinga rufa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[IOC-2] 1 2 "Storks, frigatebirds, boobies, darters, cormorants". IOC World Bird List. Vaadatud 10. novembril 2025.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 361. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Sinclair-4] 1 2 3 4 Sinclair, Ian; Ryan, Peter (2003). Birds of Africa: South of the Sahara (inglise). Princeton University Press. Lk 44. ISBN 0-691-11815-9.

[Ewbank-5] Ewbank, D. A. (2019). "On the Status and Breeding of Cormorants and the Darter in Zimbabwe" (PDF). Honeyguide. 65 (2): 89–91.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]