Aabenraa vald
|
See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valla kohta vaata artiklit Åbenrå vald (1970–2006) |
| Aabenraa vald | |
|---|---|
|
| |
| taani Aabenraa Kommune, Åbenrå Kommune | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 941,55 km² | |
| Elanikke: 58 869 (2016) | |
| Rahvastikutihedus: 62,5 in/km² | |
| Keskus: Aabenraa | |
 |
Aabenraa vald (taanikeelne ametlik nimi Aabenraa Kommune, taanikeelne paralleelnimi Åbenrå Kommune) on vald Taanis Lõuna-Taani piirkonnas, Saksamaa piiri ääres Flensburgist põhja pool.
Piir Saksamaaga on 25 km pikkune[1] ja sellel on kaks piiripunkti.
Valla pindala on 941,55 km². See moodustab 2,18% Taani põhiosa (Gröönimaa ja Fääri saared välja arvatud) territooriumist. Taani valdade seas on Aabenraa vald suuruselt 8. kohal.[1]
Haldusajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Enne 1970. aastat oli enam-vähem praeguse valla territooriumil Aabenraa maakond, varem Aabenraa lään.
Vald moodustati (1. jaanuarist 2007) 2007. aasta Taani haldusreformi käigus järgmistest valdadest[1]:
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Keskmine kõrgus merepinnast on 1 m.[viide?]
Vallas on üsna erinevaid maastikke, mida kõiki on kujundanud Weichseli jäätumine. Valda läbib põhja-lõunasuunas (paar kilomeetrit Aabenraast läänes kuni Padborgini piiri ääres) hovedstilstandslinjen – jääaegse jää piir. Sellest idas on künklik moreenmaastik savimullal; sellest läänes on Tinglev' nõmmetasandik, millest voolas üle liustike sulamisvesi, jättes maha liiva ja kruusa. Kunagiselt jääpiirilt läände voolab vooluveekogusid, mis Tønderi lähedal suubuvad Vidå jõkke.[1]
Flensborgi laht, Aabenraa laht ja Genneri laht moodustusid, kui Väike-Beldis asunud suure liustiku jääkeeled uuristasid tunnelorud ning liustiku sulamisveed voolasid rõhu all mööda orge üles ning sealt üle nõmmetasandiku. Genneri laht jätkub nn ümberpööratud oruna (Genneri oosina), mille tuum koosneb settinud kruusast, mida võib jälgida lääne poole kuni Rødekroni välja. Ka Aabenraa lahest lõunas on väike tunnelorg, mis jätkub umbes 20 m kõrguse Sødre Hostrupi oosina.[1]
Jää-äärejoon on Aabenraa linna juures umbes 5 km laiune vöönd, kus jääkeeleorg asendub arvukate küngaste ja sügavate orgudega. Selline järskude kõrgusemuutustega maastik oli kuni 20. sajandi keskpaigani nii seal kui ka Flensborgi juures linna arengule takistuseks.[1]
Suurem osa nõmmetasandikust on kas üles haritud või okaspuid täis istutatud. On tuiskliivaga piirkondi (näiteks Frøslev' istanduses), mida nimetatakse sõnaga klimper, ja täisistutamata sisemaaluiteid, mida nimetatakse sõnaga polder.[1]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Elanike arv aastati:
1. jaanuaril 2008 elas vallas 29 992 meessoost ja 30 197 naissoost inimest. Välismaalasi oli 4078.
Rahvastiku tihedus on 63,1 in/km².[viide?]
Valla suurim asula ja halduskeskus on Aabenraa linn. Teised suuremad asulad on (suuruse järjekorras) Rødekro, Padborg, Tinglev, Løjt Kirkeby, Hjordkær, Kruså, Bylderup-Bov, Bolderslev, Kliplev, Stubbæk, Felsted ja Kollund[1] ning (tähestiku järjekorras) Bjerndrup, Bovrup, Fårhus, Genner, Hellevad, Hjordkær, Holbøl, Hostrupskov, Hovslund Stationsby, Kollund Østerskov, Ravsted, Rens, Søgård, Uge ja Varnæs.
Vallas on suhteliselt suur sakslaste (põhjaschleswiglaste) vähemus. Sakslastel ilmub päevaleht Der Nordschleswiger.
Vallas on järgmised kihelkonnad:
- Aabenraa kihelkond
- Bjolderupi kihelkond
- Bov' kihelkond
- Burkali kihelkond
- Bylderupi kihelkond
- Egvadi kihelkond
- Enstedi kihelkond
- Felstedi kihelkond
- Hellevadi kihelkond
- Hjordkæri kihelkond
- Holbøli kihelkond
- Kliplev' kihelkond
- Løjti kihelkond
- Øster Løgumi kihelkond
- Ravstedi kihelkond
- Rise kihelkond
- Tinglev' kihelkond
- Uge kihelkond
- Varnæsi kihelkond
Haldus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallavanem (borgmester) on Thomas Andresen (Venstre).
Vallavalitsusel on 31 liiget.[1]
Liiklus ja transport[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1864 avati raudtee Den østjyske længdebane. Selle haru Rødekrost Aabenraasse töötas 1868–1971. Aastal 1901 avati haruraudtee Sønderborgist Tinglev' kaudu Tønderisse ja Flensborgi.[1] Vallas on Kliplev' jaam, Padborgi jaam, Rødekro jaam ja Tinglev' jaam.
Uus Ida-Jüütimaa maantee Hovedvej 11 Koldingist läbi Haderslev' ja Aabenraa Flemsborgi rajati 1845–1853. Aastatel 1978 ja 1981 avati Frøslev' ja Skovby vahel Den Sydjyske Motorvej, mis, nagu ka Hærvejen, jääb kõrgetest küngastest (hovedstilstandslinjen) lääne poole.
Kui 1920 pandi maha uus piir, hakkas plahvatuslikult arenema Padborg, kus oli tollal ainult 13 maja. Eriti pärast teist maailmasõda sulasid Padborg, Frøslev, Bov ja Kruså kokku üheks tööstusasulaks. Paljud elanikud tegelevad transpordi ja logistika alal ning töötavad politseis ja tollis, kuigi pärast Schengeni viisaruumi moodustumist on piirikontroll nõrgenenud.[1]
Aastatel 1920–1958 patrullis piirisandarmeeria 74 km pikkusel Gendarmstil, mis kulgeb Padborgist läbi Krusådali piki Flensborgi lahe ja Sønderborgi lahe põhjakalda kuni Høruphavini Alsil.[1]
Vald on raudtee ja maantee kaudu hästi ühendatud Flensborgi ja Lõuna-Schleswigiga.[1]
Åbenrås on hästi väljaehitatud sadam.
Valda kuulub ka Aabenraa linnast 12 km kirde pool asuv Barsø saar. Løjt Kirkebyst käivad sinna parvlaevad.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1490–1544 kuulus piirkond Taani kuningale. 1544. aasta pärandijagamisel läks see Gottorpi hertsogile, 1713 kroonile tagasi.[1]
Piirkonna domineerivad mõisnikud olid Ahlefeldtide suguvõsast. Aastal 1725 nad laostusid ning Søgårdi mõis, mis oli kaua aega Schleswigi hertsogkonna suurim mõis, jagati paljude uute mõisnike vahel.[1]
Aastatel 1864–1920 kuulus piirkond Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi. Selle koosseisus kuulus ta Põhja-Saksa Liitu ja alates 1871. aastast Saksa Riiki.
Aabenraa on olnud Apenrade kreisi, Aabenraa maakonna ja Lõuna-Jüütimaa maakonna keskus.
Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Ida pool kunagist jääpiiri on suured külad, kus enne maareforme (udskiftningen) oli kasutusel kaheväljasüsteem. Løjt Landi poolsaarel kaotati külakogukond tasapisi juba 16. sajandil; talupojad vahetasid omavahel maid, nii et 17. sajandil läks suur osa põllumaast talude individuaalsesse kasutusse. 17. sajandil hakkasid kogu Põhja-Schleswigis metsad otsa lõppema, nii et uued endale maad vahetanud talupojad ning osalt ka asunikud said range käsu istutada oma maade piiridele ning teede äärde lehtpuudest elavtarasid. Løjt Landis tekkis sel viisil nn Knicklandschaft. Kui puud olid teatud kõrguseni kasvanud, lõikasid talupojad neilt kütteks ja aedade rajamiseks oksi ära, nii et tekkisid tihedad ja kõrged müüritaolised hekid.[1]
18. ja 19. sajandil olid Løjt Landil ka Aabenraa kaptenite talud, kus majad olid tihedasti koos, sest kombeks oli, et vanem poeg päris talu, järgmine poeg aga sai kapteniks ning elas oma perega venna maja kõrval.[1]
Ka Kalvø saarel Genneri lahes on maalilisi tunnistajaid meresõiduga seotud minevikust.[1]
Lääne pool kunagist jääpiiri, nõmmetasandikul, olid külad palju väiksemad ja seal oli palju üksiktalusid. Maaviljelussüsteem oli græsmarksbrug (tarastatud maid ei olnud); suur rõhk oli loomakasvatusel, eriti veisekasvatusel.[1]
Kunagisest jääpiirist vahetult läänes, kus maastik on tasane ning jõed on väikesed ja kergesti ületatavad, kulges pronksiajast saadik karja- ja sõjatee (Hærvejen). Härjad tulid 1450–1864 eriti kevaditi Koldingi ja Ribe suurtelt karjaturgudelt, viidi meritsi Assensist Haderslev'sse ning aeti karjateed mööda Bov'sse, kus juba 16. sajandil oli tollipiir, ning sealt suurele Wedeli karjateele. Tee ääres oli palju kõrtse, eriti sildade juures. Näiteks Rødekro kõrts rajati hiliskeskajal üle Rødå jõe viiva Rødebro silla juurde; hiljem tekkis sinna jaamalinn. Selle tee ääres on palju liiklusmälestisi, sealhulgas Immervadi sild, Urnehoved ning kaitserajatised Olgerdiget ja Æ Wold, mis mõlemad rajati hiljemalt 278 pKr.
Kliplev' kirik Kliplev' külas Hærvejeni ääres oli keskajal kuulus palverännukirik.[1]
Raudtee ja piiri lähedasse Frøslev' istandusse rajasid Saksamaa võimud 1944 Frøslev' laagri, kuhu interneeriti Taani vastupanuvõitlejaid. See töötas 9 kuud ja sealt käis läbi üle 12 000 vangi. Hiljem interneerisid Taani võimud sinna riigireetureid. Aastal 1969 rajati sinna muuseum.