Araabia Ühendemiraadid
|
Araabia Ühendemiraadid
| |||
 | |||
| Riigihümn | ‘Īshī bilādī | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Abu Dhabi | ||
| Pindala |
83 600 km²  | ||
| Riigikeel | araabia | ||
| Rahvaarv |
9 890 400 (2020)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 118,3 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon | ||
| President |
Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān | ||
| Peaminister |
Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm | ||
| Iseseisvus | 2. detsember 1971 | ||
| SKT |
382,575 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
40 698 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Araabia Ühendemiraatide dirhem (AED) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +4 | ||
| Tippdomeen | .ae | ||
| ROK-i kood | UAE | ||
| Telefonikood | 971 | ||
Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. See on föderaalne poolkonstitutsiooniline monarhia, mis koosneb seitsmest emiraadist, ning riigi pealinn on Abu Dhabi.[4] AÜE piirneb idas ja kirdes Omaaniga ning edelas Saudi Araabiaga. Pärsia lahes on tal mereline piir Katariga ja Iraaniga ning Omaani lahes Omaaniga. 2024. aastal oli AÜE hinnanguline rahvaarv üle 10 miljoni. Riigi suurim linn on Dubai.[5] Riigiusund on islam. Ametlik keel on araabia keel, kuid kõige enam räägitakse inglise keelt.
Tänapäeva Araabia Ühendemiraadid asuvad ajaloolises Ida-Araabia piirkonnas, mis oli keskendunud merendusele ja merekaubandusele. Portugallased saabusid piirkonda umbes 1500. aasta paiku ja rajasid sinna tugipunkte, pidades samal ajal sõdu pärslaste vastu. Pärast nende väljatõrjumist 1622. aastal kontrollisid hollandlased väinu. 19. sajandil, kui pärlipüük muutus oluliseks majandustegevuseks, muutus piraatlus lahes väga levinuks, mis tõi kaasa Briti sekkumise. Kohalikud šeigiriigid sõlmisid Suurbritanniaga lepingu ning moodustati Lepinguriigid, Briti protektoraat, mis oli sisuliselt kaitstud Saudi ja Omaani vallutuskatsete eest. Lepinguriigid püsisid Briti mõju all kuni täieliku iseseisvumiseni Araabia Ühendemiraatidena 1971. aastal. Abu Dhabi valitseja ja riigi esimene president Zayed bin Sultan Al Nahyan juhtis emiraatide kiiret arengut, investeerides naftatulud tervishoidu, haridusse ja taristusse.[6]
AÜE-d peetakse rahvusvahelises poliitikas keskmise mõjuga riigiks.[7] Dubai on rahvusvaheline finantsi-, turismi- ja kaubanduskeskus. Ainult umbes 11% elanikkonnast on põlised emiraatlased; enamik elanikke on välismaalased ja võõrtöölised, kellest paljud pärinevad Lõuna-Aasiast.[8] Araabia Ühendemiraatidel on maailma seitsmendad suurimad naftavarud ja seitsmendad suurimad maagaasivarud. AÜE majandus on Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikidest kõige mitmekesisem ning 21. sajandil on see muutunud vähem sõltuvaks loodusvaradest, keskendudes üha enam turismile ja ärile. AÜE on ÜRO, Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni, OPEC-i, Mitteühinemisliikumise, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja BRICS-i liige ning samuti Shanghai Koostööorganisatsiooni dialoogipartner.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi Araabia vahel.
Araabia Ühendemiraatide riigipiir on 867 km pikk ja rannajoon 1318 km.[9]
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraatide SKT on Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul 2022. aastal ligi 504 miljardit USD, millega see paigutub maailma riikide seas 32. kohale.[10]
Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem.
| Sektor | SKT (2009) | Tööjõud (2008) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,9% | 7% |
| Tööstus | 51,5% | 15% |
| Teenindus | 47,6% | 78% |
Väliskaubandus
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraatide suurimad ekspordiartiklid on toornafta (45%) ja maagaas. Eksporditakse ka kuivatatud kala ja datleid. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Jaapan (17,27%), Lõuna-Korea (10,49%), India (9,96%), Iraan (6,82%) ja Tai (5,11%).[9]
Araabia Ühendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed, kemikaalid ning toit. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Hiina (15,03%), India (14,27%), Ameerika Ühendriigid (8,44%), Saksamaa (5,81%) ja Jaapan (4,52%).[9]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraatides elas 2010. aasta seisuga 4 975 593 inimest. 2008. aasta seisuga elas 78% elanikkonnast linnades.[9]
2010. aasta sündimuskordaja oli 15,98 promilli ja suremuskordaja 2,08 promilli. Keskmine eluiga oli 76,32 aastat, meestel 73,75 ja naistel 79,01 aastat.[9]
2018. aastal oli riigi elanikest Araabia Ühendemiraatide kodanikke 11,48% ja välismaalasi 88,52%. Välismaalastest on kõige rohkem India (27,49%), Pakistani (12,69%), Bangladeshi 7,40%, Filipiinide 5,56%, Iraani 4,76% ja Egiptuse kodanikke 4,23%.[11]
Linnad
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraatide pealinn on Abu Dhabi ja suurim linn on Dubai.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.
2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud).[12]
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks:
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 29.08.2021.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "The UAE". United Arab Emirates Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 7. märtsil 2026.
- ↑ "United Arab Emirates Cities by Population 2026". World Population Review. Vaadatud 7. märtsil 2026.
- ↑ "Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyan – may God rest his soul –". National Library and Archives. Vaadatud 7. märtsil 2026.
- ↑ "Report summary" (PDF). Chatham House. Vaadatud 7. märtsil 2026.
- ↑ "Facts and Figures". United Arab Emirates Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 7. märtsil 2026.
- 1 2 3 4 5 6 The World Factbook. CIA, vaadatud 24.01.2011.
- ↑ World Economic Outlook IMF
- ↑ United Arab Emirates population statistics (2020) Global Media Insight
- ↑ state.gov vaadatud 24.01.11
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lara Dunston ja Sarah Monaghan. Dubai ja Abu Dhabi. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, c2009. ISBN 9789985024645
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan¹ | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus² | Filipiinid | Gruusia¹ | Hiina | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia³ | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen² | Jordaania | Kambodža | Kasahstan¹ | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi¹ | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa¹ | Vietnam
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan
Sõltuvaid piirkondi omavad riigid: Suurbritannia (Akrotiri ja Dhekelia, Briti India ookeani ala) | Austraalia (Jõulusaar, Kookossaared) | Kreeka (osa Egeuse saartest)