9. sümfoonia (Beethoven)
| 9. sümfoonia | |
|---|---|
 9. sümfoonia esmaettekanne (Carl Offterdinger) | |
| Ludwig van Beethoveni koorisümfoonia | |
| Välja antud | 1824 |
| Pikkus | 65–70 min |
| Helilooja | Ludwig van Beethoven |
9. sümfoonia on koorisümfoonia, mille kirjutas aastatel 1822–1824 saksa helilooja Ludwig van Beethoven. See jäi tema viimaseks sümfooniaks. Sümfoonia esiettekanne oli 7. mail 1824 Viinis. Asjatundjad peavad seda klassikalise muusika meistriteoseks ning muusika ajaloo üheks tippsaavutuseks.[1] Beethoveni 9. sümfoonia on üks maailma enimesitatud sümfooniaid.[2][3][4]
Üheksas sümfoonia oli esimene sümfoonia, kus tuntud helilooja kasutas vokaale.[5] Selle neljas käik ("Ood rõõmule") kasutab nelja soololauljat ning koori. Selle sõnad on pärit Friedrich Schilleri 1785. aastal kirjutatud samanimelisest luuletusest, mida Beethoven 1803. aastal muutis. 20. sajandil võttis "Oodi rõõmule" instrumentaalosa enda hümniks Euroopa Nõukogu (ning hiljem Euroopa Liit) ehk sellest sai Euroopa hümn.[6]
2001. aastal lisas UNESCO 9. sümfoonia käsikirja, mida hoitakse Berliini Riigiraamatukogus, Maailma Mälu Programmi nimekirja. See on selle nimekirja esimene muusikateos.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Service, Tom (9. september 2014). "Symphony guide: Beethoven's Ninth ('Choral')". The Guardian.
the central artwork of Western music, the symphony to end all symphonies
- ↑ Cook 1993, Product description (blurb). "Beethoven's Ninth Symphony is acknowledged as one of the supreme masterpieces of the Western tradition. More than any other musical work it has become an international symbol of unity and affirmation."
- ↑ Glickman, Ken (2. november 2016). "Lansing Symphony Orchestra to perform joyful Beethoven's 9th". Lansing State Journal (Ameerika inglise). Vaadatud 25. märtsil 2025.
- ↑ "Beethoven's Ninth: 'Ode to Joy'", Great Falls Symphony, 2017/18 announcement
- ↑ Bonds, Mark Evan, "Symphony: II. The 19th century", The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed. (London: Macmillan, 2001), 29 vols. ISBN 0-333-60800-3, 24:837.
- ↑ "European Anthem". Europa. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2010. Vaadatud 29. augustil 2010.
- ↑ "Ludwig van Beethoven: Symphony No 9, D minor, Op. 125". UNESCO Memory of the World Programme. Vaadatud 15. augustil 2025.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Albrecht, Theodore (2024). Beethoven's Ninth Symphony: Rehearsing and Performing Its 1824 Premiere. Martlesham, Suffolk, UK: Boydell & Brewer. DOI:10.2307/jj.5806809. ISBN 978-1-83765-105-4. JSTOR jj.5806809.
- Parsons, James (2002). "'Deine Zauber binden wieder': Beethoven, Schiller, and the Joyous Reconciliation of Opposites". Beethoven Forum. 9 (1): 1–53 – cit. via Academia.edu.
- Rasmussen, Michelle, "All Men Become Brothers: The Decades-Long Struggle for Beethoven's Ninth Symphony", Schilleri Instituut, June, 2015.
- Taruskin, Richard, "Resisting the Ninth", in his Text and Act: Essays on Music and Performance (Oxford University Press, 1995).
- Wegner, Sascha (2018). Symphonien aus dem Geiste der Vokalmusik : Zur Finalgestaltung in der Symphonik im 18. und frühen 19. Jahrhundert. Stuttgart: J. B. Metzler.