5. strategeem

Allikas: Vikipeedia

5. strategeem 36 strategeemist on "röövi põlengu ajal".

Hetke ärakasutus. Kasu lõikamine teise raskustest. Vastase kriisi ajal ründamine. Tugevama õigus. Marodöörlus. Raisakotkas. Raipesööjad.

I 5. (5. ) Röövi maja põlengu ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Tempelhofi lennujaama esine pärast Berliini lahingut 1945. aasta mais
Märk Pinyin Tähendus
chèn ära kasutama (juhust, aega); kinni haarama võimalusest; kuni; kasutama; taga ajama, hankima
huǒ tuli; tulistamine; tulekahju; raev; palavik; Marss; pahandama, raevutsema; põletama
hankima, omandama; tegema, valmistama; korjama (saaki); mängima; lööma, kaklema, tapma; rikkuma
jié rööv, peibutuskäik; käik üles (torni, terrassile); röövima, võtma jõuga; kallaletungima, lööma; ähvardama, sundima

趁火打劫 (Chèn huǒ dǎ jié) Chèn-huǒ dǎ-jié: kasutada ära tulekahju ja tegelda röövimisega (võõraste raskuste ja kahju enda kasuks pööramine).

Põhimõtte selgitus[muuda | muuda lähteteksti]

Rüüstatud kiosk pronksiööde ajast
Kui vaenlane kandis suurt kahju, kasuta juhust,
ja tee sellest omakorda endale kasu allikas.
  • Kui vaenlane on kahjustatud sisemiselt, valluta ta maid.
  • Kui vaenlane on kahjustatud väliselt, hõiva ta rahvast.
  • Kui ta on kahjustatud seest ja väljast, võta ära ta riik.

Kui riik on sisetülides, kui rahvast laastavad haigused ja nälg, kui möllavad korruptsioon ja kuritegevus, siis ta ei suuda välisohuga toime tulla. See on paras aeg rünnakuks.

Tekitatakse vaenlase leeris kaos ning kasutatakse ründamiseks ära teise raskusi ja segadust ta ridades.

Kogu vaenlase kohta siseinfot. Kui vaenlane on parajasti viletsaimas seisus, ründa teda halastamatult ja hävita ta täielikult, et vältida raskusi tulevikus.

Hiina vanasõna: "Edu korral oled kuningas, ebaedu korral röövel." ("Suured vargad sõidavad tõllas, väiksed vargad ripuvad võllas." Ärastamisaeg.)

Tsitaat Muutuste raamatust[muuda | muuda lähteteksti]

Tugevam allutab nõrgema seadusele

Kuusjoonte 43. Guai (Väljapääs) üldotsuste kommentaari üks tõlkevõimalus.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Sõdurid rüüstamas 1906. aastal tulekahju ajal maavärinajärgset San Franciscot

Tugevama õiguse ehk olelusvõitluse sildi all kõikidel aegadel lausa nakkusena levinud ellusuhtumine näib olevad ajaliku maailma põhiolemuseks. Tegemist on entroopia kasvu seadusele vastupidise nähtusega: "Mis laokil see ära ja korda. Ja mis ei ole laokil, see laokile ja ka ära!"

Euroopas on traditsionaalne majandus- ja finantskriiside ajal odavate kinnisvarade, ettevõtete ja väärtpaberite kokkuost. Sarnaselt legaalse maailmaga on võte tüüpiline ka maffiale ja selle ohvriks langevad esmalt kolleegid ja konkurendid.[1]

Kui kohalik administratsioon ei soovi kokku hoida kõrgemaga, leitakse enamasti võimalus vähendada selle finantskulusid. Tekkivas kohalikus pingeolukorras langevad vastasliidri taasvaliku võimalused.

13. sajandi “Vene õigus” ("Русская правда") nägi ette tulekahju ajal röövijad tulle visata.

Eriti hoogustus põhimõtte ellurakendus koos reformatsiooni ja uusaajaga. Kolooniates taasalustati hoogsalt orjandusega. Varajasem vaikselt susinud nõiajaht sai vähemalt pooleks sajandiks sisse tõelise hoo. Varad läksid muidugi oma teed. Siis alustati tulirelvade ja sõjaväelise väljaõppega abil juba ka kogu rahva sõjaväkke ajamist. Esimene osaliselt rahvaarmeega (Rootsi armee) ja viimane veel palgasõduritest "rüütlitele" tuginenud sõda oli Kolmekümneaastane sõda, mis "põletas Euroopa südame". Selles, reaalpoliitika algust märkinud, sõjas langes vähemalt umbes 10% Lääne-Euroopa rahvastikust. Moonavooride asemel võeti kasutusele "lahinguväljalt elatuv armee". Aeg oli ka Väikse jääaja kõige külmema aja algus. 1631. aastal pärast Magdeburgi rüüstamist ja umbes 20 000 elaniku tapmist, esimest sellelaadset sündmust, läks ringlusse termin magdeburgiseerimine. Püha Rooma riigi ühest suuremast linnast jäi sõja järel ellu umbes 400 inimest. Pärast sõda võeti kasutusele regulaararmeed, kuhu topiti vanglates ja ringihulkuvaid laokil mehi. "Ellujäämisõpetuse" ja relvad kätte saanud rahvusteks küpsevad rahvad hakkasid piiluma juba ka laokile kippuva võimu poole. Seda vaimsust ja selle juuri on üsna teravapilguliselt käsitlenud Max Weber (1864–1920), kes osales Euroopa kultuuri vabastamisest seniste kristlike uskumuste ja traditsioonide alt, oma raamatus "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim".[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • English and French translation of the Thirty-Six Stratagems 5. [1]