3. Suurtükiväegrupp
| 3. Suurtükiväegrupp | |
|---|---|
| Tegev | 8. jaanuar 1919 – 1940 |
| Riik |
 Eesti |
| Kuuluvus | Eesti sõjavägi |
| Liik | Suurtükivägi |
| Ülesanne | Katteväeosa |
| Suurus | Pataljon |
| Osa |
2. Diviis 2. diviisi suurtükivägi |
| Garnison/staap | Tartu |
| Tähtpäevad | 8. jaanuar |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
kolonelleitnant Georg Leets (1924–1934) kolonelleitnant Karl Arengu |
3. suurtükiväegrupp oli Eesti suurtükiväeüksus 2. diviisi alluvuses, paiknedes peamiselt Tartus.
Grupi asutamise päevaks loeti 8. jaanuari 1919, mil 1. patarei (siis väljapatarei nr. 10) saadeti formeerituna 2. diviisi ülema käsutusse. Esimest korda andis patarei tuld 17. jaanuaril 1919.
Pikemalt artiklis 2. Suurtükiväepolk
2. Diviisi suurtükiväe 1. grupp nimetati 5. oktoobril 1925. aastal 3. Suurtükiväegrupiks.
Juhid[muuda | muuda lähteteksti]
- kolonelleitnant Georg Leets, 1924 – 1934 1. diviisi suurtükiväe ülem
- kolonelleitnant Karl Arengu 30. november 1936 – 3. suurtükiväegrupi ülem
1920–1940[muuda | muuda lähteteksti]
Rahuajal paigutati suurtükiväeosa Tartusse Ropka mõisa, 1. patarei asus aga peagi Petserisse ja 3. patarei Vana-Nursisse. Esialgu oli grupil 3 patareid, 1928. aastal lisandus neljas patarei. Koos 1. suurtükiväegrupiga oli 3. suurtükiväegrupp üks kahest Eesti suurtükiväe katteväeosast (A-tüüpi suurtükiväegrupp).
15. märtsist 1924. aastal muudeti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp.
1924. aastal formeeriti 3. suurtükiväerügement major Georg Leetsi juhtimisel ümber "2. diviisi suurtükiväeks". Diviisi suurtükiväe koosseisus oli kaks suurtükiväegruppi: hilisem 3. suurtükiväegrupp asukohaga Ropka mõisas, mis moodustati 3. suurtükiväerügemendist ja 4. suurtükiväegrupp asukohaga Tähtvere mõis. 2. diviisi suurtükiväe staap asus Tartus, Jaani tänav 6.
- 2. diviisi suurtükiväe I grupi staap asus Ropka mõisas
- patarei nr. 1 (endine väljapatarei nr. 4) - neli 18-naelast suurtükki, Ropka mõisas
- patarei nr. 2 (endine väljapatarei nr. 10) - neli 18-naelast suurtükki, Ropka mõisas
- patarei nr. 3 (endine väljapatarei nr. 9) - neli 45-liinilist haubitsat, Lasva mõis Võrumaal ja hiljem Tähtvere mõisas
- 2. diviisi suurtükiväe II grupi staap asus Tähtvere mõisas
- patarei nr. 4 (endine 18 nl patarei) - kaks 18-naelast kahurit, Tartus Krasnojarski kasarmus
- patarei nr. 5 (endine 45-liiniline patarei) - kaks 45-liinilist haubitsat, Tähtvere mõisas ja hiljem Lasva mõisas Võrumaal
- patarei nr. 6 (endine väljapatarei nr. 8 ) - kaks 6" haubitsat, Tartus Krasnojarski kasarmus
- patarei nr. 7 (endine 42-liiniline patarei) - kaks 42-liinilist kahurit, Tartu Krasnojarski kasarmutes ja hiljem Tähtvere mõisas,
- 2. kohalik suurtükiväepark - Tähtvere mõisas.
1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega, Eesti kaitseväe rahuaegne organisatsioon. Välisuurtükivägi oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis (1. ja 3.) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas patareis on kaks rühma. B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.
Alates 16. märtsist 1940 kuulus grupi rahuaegsesse koosseisu staap, spetsialistide komando, üks raske- ja kaks kergepatareid, kokku 327 meest.