2023. aasta Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine

Allikas: Vikipeedia
2023. aasta Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine
Kolme võimu väljak Brasiilias
Riik  Brasiilia
Koht Brasilia
Kuupäev 8. jaanuar 2023
Vahend mäss, vandalism, marodöörlus, kallaletung
Põhjus rahulolematus valimistulemustega

8. jaanuaril 2023 tungisid Brasiilia Rahvuskongressi hoonesse endise Brasiilia presidendi Jair Bolsonaro toetajad pärast tema kaotust Luiz Inácio Lula da Silvale 2022. aasta Brasiilia presidendivalimistel. Föderaalsenati presidendi kohusetäitja Veneziano Vital do Rêgo kinnitas, et meeleavaldajad tungisid Saadikutekoja rohelisse saali ja üritasid tungida Planalto paleesse, kus töötab Brasiilia president.[1][2][3]

Meeleavaldajad marssisid armee peakorteri juurest, kus nad olid Brasiilia 2022. aasta valimistulemuste vastaste protestide käigus nädalaid istunud, nõudes sõjaväelt riigipööret. Lula da Silva valitsus üritas neid protestilaagreid välja tõsta, kuid kui see polnud võimalik, käskis ta turvavalvet tugevdada.[4][5] Ka justiitsminister kordas tol nädalal, et laagrid lammutatakse. Meeleavaldajad tungisid Brasiilia presidendi paleesse ja föderaalse ülemkohtusse.[4] Meeleavaldajad lõhkusid politseipiire ja astusid vastu pulkadega relvastatud politseinikele, kes lasid nende pihta pisargaasi.[6] Kohaliku meedia hinnangul osales juhtunus umbes 3000 inimest.[7]

Kell 18.00 UTC-3 teatas Lula, et on allkirjastanud dekreedi, millega lubab jaanuari lõpuni föderaalset sekkumist Brasiilias.[8]

Kontekst ja eelnev taust[muuda | muuda lähteteksti]

Enne valimisi ja valimiste jooksul[muuda | muuda lähteteksti]

Jair Bolsonaro presidendiks oleku ajal levitasid tema liitlased ja toetajad ideed 2021. aasta Ühendriikide Kapitooliumi rünnakule sarnasest rünnakust, eriti Bolsonaro valimiskaotuse eelduses.

2022. aasta üldvalimistel, kus presidendikandidaatidena kandideerisid tollane president Jair Bolsonaro ja toonane endine president Luiz Inácio Lula da Silva, järgnesid mitmed Bolsonaro toetajatega seotud juhtumid, sealhulgas poliitiline vägivald, politsei jõhkrus ja tööandjate ahistamine, mida kõike kasutati valijate hirmutamiseks. Pärast seda, kui Lula nendel valimistel võitjaks kuulutati, blokeerisid sajad Bolsonaro fännid teid, asudes laagrisse mõne Brasiilia sõjaväekasarmu juurde, kutsudes üles riigipöördele, et takistada Lulal presidendina ametisse astumast.[9]

2022. aasta Brasiilia presidendivalimised olid pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ning teadlaste ja valitsusametnike seas oli üle maailma levinud arusaam riigipöörde ohust. Kardeti, et riik annab teed Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi sissetungiga sarnastele tegudele, kui toona püüdis rühm Ühendriikide presidendi Donald Trumpi toetajaid takistada 2020. aasta presidendivalimiste võitja Joe Bideni võidu kinnitamist.[10]

Osa sõjaväereservist soovis enne valimiste teist vooru veokijuhtide streiki, sealhulgas kolonel Marcos Koury. 16. oktoobril 2022 avaldatud video oli üks mitmest Koury katsest õhutada enne valimiste teist vooru veokijuhtide üldstreiki. Idee seisnes selles, et autojuhid peaksid halvama Brasiilia, et avaldada toetust Bolsonarole, kellel oleks aega avaldada ajutine meede, mis käivitaks trükitud hääletamise. Koury videot sulgemiste kohta jagati Telegramis mitmes Bolsonaro grupis ja päevi hiljem hakkasid nende samade rühmituste liikmed pärast valimisi propageerima teetõkkeid. Sulgemise üleskutseid tehti ka TikTokis ja YouTube'is.[11]

Teise vooru valimised võitis Lula üle 60 miljoni (50.90%) häälega. Bolsonaro sai ligi 58 miljonit (49.10%) häält.[12]

Valimiste järel[muuda | muuda lähteteksti]

Rekkameeste protestid vähenesid 3. novembril 2022,[13][14][15] Kuid Jair Bolsonaro toetajad hakkasid koonduma Brasiilia relvajõudude rajatiste lähedusse. Meeleavaldused salvestati sõjaväerajatiste juures São Paulo, Rio de Janeiro, Brasília, Florianópolise, Recife, Salvadori linnades ning teistes Brasiilia linnades ja piirkondades. Mõned Bolsonaro pooldajad kutsusid üles sõjalisele riigipöördele.[16]

Brasiilia kohtud kinnitasid Lula valimisvõidu ametlikult 12. detsembril 2022, kui paremäärmuslikud Bolsonaro pooldajad tungisid Brasílias föderaalpolitsei peakorterisse ja süütasid tänaval sõidukeid pärast seda, kui üks meeleavaldajatest vahistati vägivallale õhutamise eest, et ära hoida Lula ametisse vandumine. Politsei kasutas nende hajutamiseks uimastavaid granaate ja pisargaasi.[17][18] Politsei hoidis 23. detsembril ära pommiplahvatuse Brasília rahvusvahelise lennujaama lähedal ning kahtlusalune peeti kinni päev hiljem. Tema ütluste kohaselt ajendas teda Bolsonaro, kes kahtles minevikus toimunud valimisprotsessi aususes.[19][20]

Vaatamata mõningatele julgeolekuprobleemidele toimus Lula kolmas inauguratsioon 1. jaanuaril 2023.[21] Bolsonaro toetajad sooritasid Lula valitsuse alguses veel mitmeid rünnakuid.

Meeleavaldajaid nähti Brasiilia Keisririigi lipuga.[22]

Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

7. jaanuari hommikul saabus Brasíliasse üle 100 bussi kõigist Brasiilia piirkondadest, tuues kohale Bolsonaro toetajaid. Nad ühinesid 200 inimesega, kes olid juba armee peakorteri ees laagris, tõstes koguarvu üle 4000 inimese.[23] 8. jaanuari pärastlõunal marssisid meeleavaldajad marssisid armee peakorteri juurest, kus mõned neist olid protestide käigus nädalaid laagris olnud, nõudes sõjaväelt riigipööret. Lula valitsus püüdis neid laagreid välja tõsta, kuid kui see polnud võimalik, käskis ta turvalisust tugevdada.[24] Ka justiitsminister kordas tol nädalal, et laagrid lammutatakse. Meeleavaldajad lõhkusid politseipiire ja astusid vastu keppidega relvastatud politseinikele, kes lasid nende pihta pisargaasi. Seejärel üritasid meeleavaldajad siseneda Palácio do Planaltosse, täitevvõimu ja föderaalse ülemkohtu asukohta.[25] Kaks helikopterit üritasid rahvahulka laiali ajada.[26]

Mõned protestijad ründasid väljaande Folha de São Paulo fotograafi Pedro Ladeirat ja röövisid teda.[27] Sama juhtus ühe väljaande Metrópoles ajakirjanikuga.[28]

Rahutuste ajal oli Lula da Silva São Paulos Araraquaras.[29] Bolsonaro viibis sündmuse ajal Orlandos, Floridas.

Kell 18:00 Brasiilia aja järgi (UTC -03:00) teatas Lula, et on allkirjastanud dekreedi, millega autoriseerib föderaalset sekkumist Brasiilias kuni kuu lõpuni.[8]

Reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmusi on ajakirjanike poolt võrreldud 2021. aasta 6. jaanuari Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamisega.[30][31]

Riigisisesed[muuda | muuda lähteteksti]

President Luiz Inácio Lula da Silva nimetas oma säutsus meeleavaldajaid "fašistideks" ja nimetas nende tegevust "barbaarsuseks".[32] Ta ütles, et "föderaalringkonnas avaliku julgeoleku eest hoolitsevate inimeste poolt oli, ma ütleksin, ebakompetentsus, halb tahe, pahausk".[33]

Saadikutekoja asepresident Luciano Bivar ütles, et sõjaväepolitseid tugevdatakse ning saadetakse Rahvuskongressi ja Planalto paleesse juurde. Senaator Soraya Thronicke liberaalkonservatiivsest erakonnast Brasiilia Liit teatas, et tema nõustajad esitasid taotluse parlamentaarse uurimiskomitee avamiseks, et uurida "demokraatiavastaseid tegusid".[34]

Planeerimis- ja eelarveminister Simone Tebet nõudis Twitteris meeleavaldajatele "eeskujulikke karistusi". Ta lisas, et "Föderaalne põhiseadus toetab meie justiits- ja kaitseministreid kõigi rangete legitiimsete vahendite kasutamisel korra, ühiskonna ja demokraatia kaitsmiseks."[35]

President Bolsonaro toetajad, nagu senaator Carlos Portinho, mõistsid hukka vägivallaaktid. Portinho aga süüdistas agressiivsetes protestides kõrgeima föderaalkohtu kohtuniku Alexandre de Moraesi seaduslikke "supervõimu", nõudes meeleavaldajate "rahustamiseks" supervõimude eemaldamist.[36]

Liberaalpartei, mille liige on ka Bolsonaro, juht Valdemar Costa Neto ütles: "Täna on Brasiilia rahva jaoks kurb päev. Me ei saa nõustuda rahvuskongressi röövimisega. Kõik korrakohased meeleavaldused on legitiimsed. Korrarikkumine pole kunagi olnud osa meie rahva põhimõtetest. Tahan öelda teile, et me ei kiida seda tüüpi suhtumist ägedalt heaks ja laseme seadusi jõustada, tugevdades meie demokraatiat."[37]

Töölispartei riiklik president Gleisi Hoffmann ütles, et "Liiduringkonna valitsus oli Brasília sissetungi ja Rahvuskongressi ees vastutustundetu."[38]

Rahvusvahelised[muuda | muuda lähteteksti]

Uus maailm[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide saatkond Brasiilias nimetas proteste demokraatiavastasteks ja hoiatas oma kodanikke rahutuste piirkonda vältima.[39]

Colombia president Gustavo Petro kutsus üles kiiremas korras Ameerika Riikide Organisatsiooni kogunemist korraldama, et arutada mida tema peab fašistlikuks "riigipöördeks" Brasiilias.[40] Mehhiko välisminister Marcelo Ebrard mõistis rahutused hukka.[41] Tšiili president Gabriel Boric mõistis mässud hukka kui "alatu rünnak" ja teatas oma täielikust toetusest valitsusele.[42] Kuuba president Miguel Díaz-Canel mõistis rahutused hukka ning avaldas Lulale ja tema valitsusele toetust ja solidaarsust.[43] Argentina president Alberto Fernández kirjeldas olukorda kui "riigipöördekatset".[44] Ecuadori välisministeerium mõistis rahutused hukka.[45]

Muu maailm[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania peaminister Pedro Sánchez mõistis kallaletungi otsustavalt hukka ja avaldas Lulale toetust.[46] Portugali valitsus mõistis vägivalla hukka ja väljendas oma toetust Brasiilia võimudele korra ja stabiilsuse taastamisel.[47]

Vasakpoolsed indiviidid ja rühmitused, nagu endine Kreeka peaminister Alexis Tsipras, Suurbritannia Leiboristide endine juht Jeremy Corbyn[48] ja Progressive International[49], väljendasid Lulaga solidaarsust.

Euroopa Liidu välisministeerium Euroopa välisteenus mõistis "kõige karmimalt" hukka rahutused ja avaldas Lulale ja Brasiilia demokraatiale solidaarsust, lisades, et "Brasiilia demokraatia võidab vägivalla ja äärmusluse üle".[50]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Rocha, Lucas. "Manifestantes invadem plenário do STF, Congresso Nacional e Palácio do Planalto". CNN Brasil (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  2. ↑ "Bolsonaro supporters storm Brazilian Congress". BBC News (Briti inglise). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  3. ↑ "Bolsonaro supporters storm Brazil Congress, clash with police". Le Monde.fr (inglise). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  4. ↑ 4,0 4,1 20minutos (8. jaanuar 2023). "Directo | Asalto al Congreso de Brasil por cientos de radicales de Bolsonaro". www.20minutos.es - Últimas Noticias (hispaania). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  5. ↑ 20minutos (8. jaanuar 2023). "Directo | Asalto al Congreso de Brasil por cientos de radicales de Bolsonaro". www.20minutos.es - Últimas Noticias (hispaania). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  6. ↑ "Partidarios de Bolsonaro invaden el Palacio presidencial, el Congreso y la Corte Suprema de Brasil". ELMUNDO (hispaania). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  7. ↑ ERR (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro toetajad tungisid kongressihoonesse ja presidendipaleesse". ERR. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Terroristas e financiadores dos atos em Brasília serão identificados e punidos, diz Lula". CartaCapital (Brasiilia portugali). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  9. ↑ Lopes, Léo. "Casos de violência política crescem 110% em período de campanha eleitoral". CNN Brasil (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  10. ↑ Portugal', 'Vicente Nunes-Correspondente em. "Eleições 2022: mundo enxerga risco de golpe no Brasil". Política (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  11. ↑ "Influenciadores já articulavam bloqueios de estradas no Telegram e no YouTube antes do 2º turno | Aos Fatos". aosfatos.org (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  12. ↑ "SIG Eleição - Resultados". SEE. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.[alaline kõdulink]
  13. ↑ "Protestos de bolsonaristas perdem força e rodovias no Vale e região estão sem bloqueios nesta quinta". G1 (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  14. ↑ "Estados com bloqueios golpistas em rodovias caem para 11; acompanhe". Folha de S.Paulo (Brasiilia portugali). 2. november 2022. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  15. ↑ Nascimento*, Simon (2. november 2022). "Protestos em frente quartéis pedem intervenção militar em 8 Estados e no DF | O TEMPO". www.otempo.com.br (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  16. ↑ "Protestos nos quartéis e tiros de guerra ganham caráter de vigília pró-Bolsonaro". noticias.uol.com.br (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  17. ↑ "Bolsonaro supporters try to storm police HQ in 'January 6-style' rampage". the Guardian (inglise). 13. detsember 2022. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  18. ↑ "Brazil protests: Bolsonaro supporters attack police HQ". BBC News (Briti inglise). 13. detsember 2022. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  19. ↑ Romani, Andre; Stargardter, Gabriel (26. detsember 2022). "Bolsonaro's call to arms inspired foiled Brazil bomb plot, police are told". Reuters (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  20. ↑ "Lula sworn in as Brazil president as predecessor Bolsonaro flies to US". BBC News (Briti inglise). 1. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  21. ↑ "Brazil to Boost Security for Lula Inauguration After Bomb Threat". Bloomberg.com (inglise). 26. detsember 2022. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  22. ↑ null (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro supporters protest in Brazil: Update from André Spigariol". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  23. ↑ Andreza Matais (7. jaanuar 2023). "Mais de 100 ônibus chegam a Brasília e governo promete endurecer contra extremistas" (Brasiilia portugali). Estadão. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  24. ↑ 20minutos (8. jaanuar 2023). "Directo | Asalto a las sedes del Congreso, Presidencia y Supremo de Brasil por miles de radicales de Bolsonaro". www.20minutos.es - Últimas Noticias (hispaania). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  25. ↑ "Invasión violenta de partidarios de Bolsonaro en las sedes de los tres poderes en Brasil: "Es un intento de golpe de Estado"". ELMUNDO (hispaania). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  26. ↑ null (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro supporters protest in Brazil: Update from André Spigariol". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  27. ↑ null (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro supporters protest in Brazil: Update from Yan Boechat". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  28. ↑ null (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro supporters protest in Brazil: Update from Leonardo Coelho". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  29. ↑ "Brasil, en directo: Seguidores de Bolsonaro irrumpen en las instituciones de Brasil en contra de Lula, última hora". La Vanguardia (hispaania). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  30. ↑ "Protesters storm Brazil's Congress in support of former Brazilian President Jair Bolsonaro". NBC News (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  31. ↑ "Jair Bolsonaro supporters storm Brazil's Congress". www.aljazeera.com (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  32. ↑ "https://twitter.com/lulaoficial/status/1612191803901444098". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  33. ↑ Povo, Gazeta do. "Lula decreta intervenção federal na segurança pública do Distrito Federal". Gazeta do Povo (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  34. ↑ "https://twitter.com/sorayathronicke/status/1612165241252577282". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  35. ↑ "Tebet pede "punição exemplar" a extremistas que invadiram Esplanada | Metrópoles". www.metropoles.com (Brasiilia portugali). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  36. ↑ "Ex-líder de Bolsonaro minimiza invasões e defende cassar poderes de Moraes | Metrópoles". www.metropoles.com (Brasiilia portugali). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  37. ↑ null (8. jaanuar 2023). "Bolsonaro supporters protest in Brazil: Update from André Spigariol". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  38. ↑ Rocha, Lucas. "Governo do DF foi irresponsável, diz presidente do PT Gleisi Hoffmann". CNN Brasil (Brasiilia portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  39. ↑ "https://twitter.com/embaixadaeua/status/1612172052408201217". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  40. ↑ Press, Europa (8. jaanuar 2023). "Petro pide la aplicación de la Carta Democrática de la OEA tras los sucesos de Brasil". www.europapress.es. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  41. ↑ "México condena asalto al Congreso de Brasil por parte de simpatizantes de Jair Bolsonaro". Noticias de México | EL IMPARCIAL (Euroopa hispaania). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  42. ↑ ADN. "Presidente Boric condena invasión bolsonarista en Brasil: 'El gobierno cuenta con todo nuestro respaldo'". ADN (hispaania). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  43. ↑ "https://twitter.com/diazcanelb/status/1612181838646185984". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  44. ↑ "Presidente da Argentina chama invasão de "tentativa de golpe de Estado" | Metrópoles". www.metropoles.com (Brasiilia portugali). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  45. ↑ "World leaders condemn scenes as Bolsonaro supporters attack political buildings – live". the Guardian (inglise). 8. jaanuar 2023. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  46. ↑ Press, Europa (8. jaanuar 2023). "Sánchez condena el asalto de bolsonaristas al Congreso brasileño y muestra su apoyo a Lula da Silva". www.europapress.es. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  47. ↑ Lusa, Agência. "Brasil. Governo português condena violência em Brasília e reitera apoio às autoridades". Observador (Euroopa portugali). Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
  48. ↑ "https://twitter.com/jeremycorbyn/status/1612180996710883331". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  49. ↑ "https://twitter.com/progintl/status/1612173077357686784". Twitter (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  50. ↑ "Brazil: Statement by High Representative Josep Borrell on the anti-democratic storming of government quarters | EEAS Website". www.eeas.europa.eu. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2023._aasta_Brasiilia_kolme_võimu_väljaku_ründamine&oldid=6604856"