Mine sisu juurde

2017. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum

Allikas: Vikipeedia
  Iraagi Kurdistani tunnustatud alad, kus rahvahääletus toimus
  Iraagi Kurdistani vaidlusalused alad, kus rahvahääletus toimus; Iraak hõivas pärast referendumit enamuse nendest aladest
  Ülejäänud Iraak

2017. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum oli iseseisvusreferendum 25. septembril 2017 Iraagi Kurdistani piirkonnas. Iseseisvuse poolt hääletas 92,73% valijatest. Kuigi enne referendumit teatati, et selle tulemused pole siduvad, kuulutas autonoomne Iraagi Kurdistani valitsus pärast tulemuste avalikustamist selle siduvaks. Võimude sõnul tähendas iseseisvumise poolt hääletamine seda, et algab omariikluse ehitamine ja Iraagiga läbirääkimiste pidamine, mitte ei kuulutata kohe välja iseseisvust.[1][2][3][4] Iraagi föderaalvalitsus ja ülemkohus kuulutasid referendumi ebaseaduslikuks. Kurdistani võimud andsid lõpuks järele ning tunnustasid ülemkohtu otsust.[5]

Algselt taheti referendum korraldada juba 2014. aastal, kui keskvalitsuse ja piirkonnavõimude vahel tekkisid pinged. Kurdistani piirkonna iseseisvuspüüdlused olid kestnud juba pikemat aega, 2005. aastal toimus mitteametlik referendum, kus 99% hääletanutest toetas iseseisvust.[6] Püüdlused said hoogu juurde kodusõja ajal, kui Islamiriik sisse tungis ning Iraagi julgeolekujõud piirkonnast taganesid. Julgeolekujõudude koha võttis Pešmerga ning piirkond jäi de facto kurdide kätte.

Referendumi toimumiskuupäev kuulutati mitmel korral juba välja, kuid lükati käimasoleva sõja tõttu edasi. Iraagi ja Kurdistani väed tegutsesid sellel ajal koos Mosuli vabastamise nimel, kuni aprillis 2017 oli üsna kindel, et referendum 2017. aastal korraldatakse. Juunis kohtus Iraagi Kurdistani president Mesûd Barzanî Kurdistani Demokraatlik Partei (KDP), Kurdistani Patriootlik Liidu (KPL) ja teiste erakondade esindajatega ning pani referendumi toimumiskuupäevaks paika 25. septembri 2017.[7]

Referendumi tulemusel puhkes relvakonflikt keskvalitsusega, milles Iraagi Kurdistan kaotas viiendiku oma territooriumist ning põhilise sissetulekuallika ehk kontrolli Kirkuki naftaväljade üle.[8] Pärast lüüasaamist astus president Barzani tagasi ning referendumi tulemused jäeti sinnapaika.

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Kurdistani piirkonnavalitsus oli varem Iraagi peaministrit Nūrī al-Mālikīt süüdistanud ühiskonna lõhestamises. Jaanuaris 2014 lõpetas keskvalitsus Kurdistani rahaliselt toetamise ning sama aasta mais proovisid kurdid naftat eksportima hakata Türgi kaudu.[9] Iraagi valitsus tegi head lobitööd ning rahvusvaheline üldsus blokeeris Kurdistani naftaekspordi.[10]

Kurdistani lipp Kirkuki kohal pärast seda kui Iraagi relvajõud Islamiriigi pealetungi eel juuni 2014 linnast taganesid.

Juunis 2014 haarasid Islamiriigi (ISIL) džihadistid suure osa Iraagi lääne- ja põhjaosast enda kätte, Iraagi relvajõud hülgasid oma positsioonid ning lahkusid aladelt.[11] Võimuvaakumit kasutas ära Pešmerga, kes võttis enda kontrolli alla Kirkuki linna ja muud siiani keskvalitsuse käes olnud põhjaalad. Nendel aladel korraldas Kurdistani valitsus kampaania araablaste ümberasustamiseks, mis Amnesty Internationali aruande järgi võis olla sõjakuritegu.[12][13]

Al-Maliki valitsust süüdistati sõjaväe saamatuses territooriumit kaitsta ning sunniitide laialdase rahulolematuse tekitamises.[14][15] Nii Iraagis kui mujal maailmas kõlasid üleskutsed valitsusvahetuseks. Kurdistani president Masoud Barzani teatas 1. juulil 2014, et tahab sama aasta sees korraldada iseseisvusreferendumi, kuna riik oli selleks ajaks juba niikuinii "osaliselt lõhestunud".[16]

Septembris 2014 sai Iraagi uueks peaministriks Haider al-Abadi ning kurdid olid nõus referendumi edasi lükkama, kuni ISIL on alistatud.[17]

Veebruaris 2016 teatas Kurdistani meediakanal Rudaw, et president Barzani oli parlamendile teatanud, et tahab referendumi korraldada enne novembris toimuvaid presidendivalimisi.[18] Märtsis ütles Barzani ajakirjanikele, et plaanib referendumit hiljemalt oktoobriks.[19] Oktoobri lõpus teatas Iraagi Kurdistani peaminister Nêçîrvan Barzanî, et referendum ei toimu enne Mosuli vabastamist.[20]

Augustis 2016 ütles Iraagi peaminister Haider Al-Abadi, et näeb enesemääratlust vaieldamatu õigusena.[21]

Ka detsembris 2016 teatati, et Kurdistani peaminister Nechirvan Barzani loodab iseseisvumisega edasi minna pärast Mosuli vabastamist.[22]

Aprillis 2017 edenes ISIL-i alistamine ning Iraagi Kurdistani suuremad erakonnad KDP ja KPL seadsid eesmärgiks korraldada referendum 2017. aasta sees.[23]

Juunis 2017 seadis peaminister Barzani referendumi toimumiskuupäevaks 25. septembri 2017.[24] Tema nõunik teatas, et referendum toimub ka Kirkuki kubernerkonnas ning Makhmuri, Sinjari ja Khanaqini ringkondades, mis olid kõik keskvalitsuse alad. Kõrge kurdi ametnik Hoshyar Zebari sõnas, et kui referendumiga saadakse mandaat iseseisvumiseks, ei tähenda see kohest iseseisvusdeklaratsiooni, vaid annab Kurdistanile läbirääkimistes suure plussi.[25]

Kolmel korral tekkisid protestilained, kui KDP kontrolli all olnud Nīnawá kubernerkonna valitsus tagandas Alqoshi linnapea. Tagandamisele olid vastu linna assüürlased, kes tagandatud linnapead toetasid. Kaks kuud enne referendumit toimunud skandaalse reformi käigus seati ametisse KDP liikmest linnapea.[26][27][28]

Augusti keskpaigas kohtus Iraagi Kurdistani delegatsioon Bagdadis Iraagi peaministri ning asepresidendiga, arutati eelolevat referendumit ning Iraagi ja Kurdistani suhteid. Delegatsiooni assüürlasest esindaja, kes kuulus Bet-Nahraini Demokraatlikku Parteisse, teatas, et lisaks Iraagi ametnikele kohtutakse ka välisriikide diplomaatidega.[29][30][31]

Iraagi Kurdistani väitel oli referendumi planeerimine ja läbiviimine vaidlusaluste alade valitsuste teha.[32] Juuli lõpus avaldas Sinjari ringkonnavalitsus Sinjaris ja seda ümbritsevatel aladel referendumi korraldamisele toetust.[33] Augusti keskpaigas arutas asja Khanaqini ringkonnavalitsus ning otsustas ka seal referendumi läbi viia.[34] Augustis hääletas ka Bashiqa linnanõukogu referendumi korraldamise kasuks.[35]

Iseseisvusmeelne meeleavaldus Erbilis (22. september 2017)

16. augustil toimus Ankaras haruldane kohtumine Iraani kindrali Mohammad Bagheri ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani vahel, mõlemad väljendasid referendumi osas "tugevat vastumeelsust".[36]

17. augustil otsustasid ka araabia ja kurdi elanikkonnaga Mandali linna võimud referendumi korraldamise kasuks. Hiljem lahvatanud meeleavalduste tulemusel otsus tühistati ning linnapea astus tagasi.[37][38]

Augusti lõpus toimus referendumi korraldamise osas hääletus Kirkuki provintsinõukogus.[39] Nõukogu 41-st saadikust hääletas referendumi korraldamise poolt 23, üks saadik jättis hääletamata ning 17 türkmeeni ja araabia päritolu saadikut boikoteerisid hääletust. Septembri keskel otsustas Iraagi parlament kuberner Najmiddin Karimi vallandada. Karim eiras seda ning jäi ametisse.[40] Ka provintsinõukogu taunis parlamendi otsust ning nõukogu eesistuja sõnas, et ainult nõukogu saab kuberneri ametist tagandada.[41]

Agitatsiooniperiood algas ametlikult 5. septembril 2017. Valimiskomisjon teatas, et kampaaniaaeg kestab 18 päeva ning Iraagi kurdidest elanikkond saab hakata hääletama 23. septembril ehk kaks päeva enne valimispäeva.[42]

Iraagi parlament tühistas referendumi 12. septembril.[43] Iraagi Kurdistani parlament otsustas selle korraldada 15. septembril. Parlamenti kuulunud 111-st saadikust oli kohal 68, Gorrani Liikumine boikoteeris hääletust.[44] Iraagi ülemkohus otsustas 18. septembril referendumi korraldamise vähemalt ajutiset peatada, et uurida selle põhiseaduspärasust.[45] Barzani ülemkohtu määrusest ei hoolinud ning läks korraldamisega edasi.[46]

Iseseisvusmeelne meeleavaldus Erbilis (september 2017)

Meediakajastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi Õigluse ja Arengu Partei meelsed meediakanalid, nagu Yeni Akit ja Akşam, levitasid võltsuudist selle kohta, kuidas Barzani ja Kurdistani juutide salakaval ja sionistlik plaan on iseseisvumise korral asustada Kurdistani 200 000 juuti.[47][48][49] Ekspertide sõnul oli tegu võltsuudisega, mida Türgi kasutas Iisraeli-vastases meediasõjas.

Türgi eemaldas Iraagi Kurdistani meediakanali Rudawi enda võrgust referendumi toimumispäeval.[50]

Lävepakuküsitlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Augusti teises pooles Arbīli, As-Sulaymānīyah', Dahūki, Kirkuki ja Ḩalabjah' kubernerkondades ning Khanaqini, Jalawla ja Mandali linnas tehtud küsitluse andmetel oli 52,9% küsitletutest otsustanud iseseisvumise poolt hääletada, 25,6% vastu hääletada, 3,6% hääletamata jätta ning 17,9% polnud veel otsust teinud, kuid neist enamik kippus pigem iseseisvumist pooldama.[51]

Hääletussedel

[muuda | muuda lähteteksti]

Hääletusele pandi küsimus kurdi, araabia, türgi ja assüüria keeles.[52] Küsimust võiks eesti keelde tõlkida kui "Kas sa tahad Iraagi Kurdistani piirkonna ja Kuristani alade, mis asuvad väljaspool Iraagi Kurdistani piirkonda, iseseisvumist?".

Referendumi küsimus
Kurdi ئایا دەتەوێ هەرێمی كوردستان و ناوچە کوردستانییەکانی دەرەوەی هەرێم ببێتە دەوڵەتێکی سەربەخۆ؟
Aya detewê herêmî Kurdistan u nawçe Kurdistaniyekanî derewey herêm bibête dewlletêkî serbexo?
Araabia هل تريد أن يصبح اقليم كوردستان و المناطق الكوردستانية خارج الاقليم دولة مستقلة؟
Hal turīd an yaṣbaḥ iqlīm kūrdistān wal-manāṭaq al-kūrdistānīyah khārij al-iqlīm dawlah mustaqillah?
Türgi Kürdistan Bölgesi ve bölge idaresinin dışında kalan Kürdistanlı yörelerin bağımsız devlet olmasını istiyor musunuz?
Assüüria ܐܵܪܵܐ ܒܥܹܐ ܐܵܢܬ ܕܐܸܩܠܹܝܡܵܐ ܕܟܘܼܪܕܸܣܬܵܢ ܘܦܸܢ̈ܝܵܬ݂ܵܐ ܟܘܼܪ̈ܕܸܣܬܵܢܵܝܹܐ ܠܒܼܲܕܲܪ ܡܕܲܒܪܵܢܘܼܬ݂ܵܐ ܕܐܸܩܠܹܝܡܵܐ ܕܦܲܝܫܝܼ ܐܲܬ݂ܪܵܐ ܫܲܠܝܼܛ ܒܝܵܬܼܵܐ؟
Ārā bʿē ānt d'eqlēymā d'kūrdestān w'penyāṯā kūrdestānāyē l'ḇadar mdabrānūṯā d'eqlēymē d'payši aṯrē šaliṭ b'yāṯā?

Erakondade seisukohad

[muuda | muuda lähteteksti]
Erakonnad Iraagi Kurdistani parlamendis
Valik Erakond Saadikuid Juht Ideoloogia Viide
Jah KDPKurdistani Demokraatlik Partei 38 Masoud Barzani Laiahaardepartei [53]
KPLKurdistani Patriootlik Liit 18 Jalāl aţ-Ţalabānī Kolmas tee [54]
KILKurdistani Islami Liit 10 Salahaddin Bahaaddin Paremäärmuslus [55]
KSDPKurdistani Sotsiaaldemokraatlik Partei 1 Mohammed Haji Mahmoud Vasaktsenter [56]
KKPKurdistani Kommunistlik Partei – Iraak 1 Kamal Shakir Vasakäärmuslus [57]
KTPKurdistani Tööliste Partei 1 Balen Mahmoud Vasakpoolsus [58]
KILKurdistani Islami Liikumine 1 Erfan Ali Abdulaziz Parempoolsus [58]
TALTürkmeeni Arengu List 2 Mohammad Sadaddin Vasaktsenter [59]
KSARNKKaldealaste Süüria Assüüria Rahvanõukogu 2 Sarkis Aghajan Mamendo Vasaktsenter [60]
ETLErbil Türkmeeni List 1 Vähemuste õigused [58]
KIGKurdistani Islami Grupp 6 Ali Bapir Vasaktsenter [61]
GorranGorrani Liikumine 24 Omar Said Ali Tsentrism [62]
Ei ITRIraagi Türkmeeni Rinne
(Would support referendum if conditions were met)[63]		 1 Arshad al-Salihi Parempoolsus [64]
ADLAssüüria Demokraatlik Liikumine
(Oli vastu referenumi korraldamisele Ninevah' tasandikel)[65]		 2 Yonadam Kanna Vähemuste õigused [66]

Rahvusvaheline vastukaja

[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO liikmesriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

[67]

„ Riigikogu avaldus

Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul

Meenutades, et: – rahvusliku enesemääramise õigus, mille alusel on 1918. aastal loodud Eesti Vabariik, on ÜRO põhikirja kaudu jätkuvalt kehtiv rahvusvahelise õiguse põhiprintsiip, – Eesti Vabariik austab territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, – riikide piire saab muuta ainult rahumeelsel teel, demokraatlike, vabade ja võrdsete rahva tahteavalduste kaudu, – Esimese maailmasõja osalisriigid võtsid 1920. aasta Sèvresʼi lepinguga kohustuse korraldada Kurdistani staatuse referendum, mida nad ei ole seni korraldanud, – Eesti Vabariik on oma esindaja, Rahvasteliidu piirikomisjoni esimehe kindral Johan Laidoneri isikus osaline Iraagi praeguse riigipiiri rahvusvahelisel kindlaksmääramisel, – Eesti Vabariik on kandnud alates 2003. aastast Iraagi demokraatia kaitsel kaotusi 20 langenu ja haavatu näol, – Eesti Vabariik püüdleb alati konfliktide rahumeelse lahendamise poole,

Riigikogu: – kinnitab, et austab Iraagi Vabariigi territoriaalset terviklikkust, kuni selle säilitamine ei too kaasa Iraagi kurdi vähemuse inim- ja poliitiliste õiguste vägivaldset allasurumist, – mõistab kurdi rahva püüdlusi rahvuslikul enesemääramisel, – kutsub kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi korraldamiselsäilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja üksteisest lugupidav asjaajamine, – kutsub kõiki piirkonna riike üles mitte sekkuma Iraagi Vabariigi siseasjadesse, – kutsub Iraagi Vabariigi valitsust üles vältima vägivaldsete vahendite kasutamist suhetes Kurdistani autonoomse piirkonnaga, – loodab 25. septembril korraldatud Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumist sammu Iraagi kurdi vähemuse staatuse küsimuse vägivallatuks lahendamiseks rahvaste enesemääramisõiguse ja territoriaalse terviklikkuse printsiibi kompromissina.

 “

Riigikogu

Iraak

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Iraak: Iraagi peaministri pressiesindaja sõnas: "Mistahes otsust Iraagi tuleviku osas tehes peab silmas pidama põhiseaduse sätteid, see on kogu Iraagi, mitte ainult ühe osapoole otsus. Kõikidel iraaklastel peab oma kodumaa tuleviku küsimustes sõnaõigus olema. Iraagi tulevikku ei saa otsustada ainult üks osapool."[68]

Poolt

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastu

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Ameerika Ühendriigid: Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu pressiesindaja Heather Nauert ütles: "Me toetame ühendatud stabiilset ja föderaalset Iraaki. Me hindame ja mõistame Iraagi kurdide iseseisvuspüüdlusi." Ta hoiatas, et referendum võib viia fookuse ISIL-i alistamiselt kõrvale.[78]
  •  Aserbaidžaan: Aserbaidžaani välisministeeriumi kõneisik teatas, et Aserbaidžaan toetab Iraagi riiklikku terviklikkust ning usub keskvalitsuse ja piirkonnavalitsuse lahkhelide rahumeelsesse lahendusse.[79]
  •  Austraalia: Austraalia välisministeerium väljendas muret, et referendum võib niigi ebastabiilset piirkonda veelgi enam destabiliseerida.[80]
  •  Hiina: Hiina välisministeerium avaldas Iraagi territoriaalsele terviklikkusele toetust, kuid manitses dialoogi pidama.[81]
  •  Hispaania: Hispaania välisministeerium nimetas referendumit põhiseadusvastaseks ning tuletas meelde, et Iraagi põhiseadusel oli suur rahva toetus. Hispaania võimud manitsesid esmalt Islamiriiki alistama.[82]
  •  Iraan: Iraani võimud nimetasid referendumit põhiseadusvastaseks. Iraani kõrgeim juht 'Alī Khāmene'ī ütles, et referendumi toetajad on Iraagi iseseisvuse vastased. Ta nimetas iseseisvuslasi kogu piirkonna reeturiteks ning kutsus Iraani, Türgit ja Iraaki üles iseseisvuslaste vastu otsustavalt tegutsema. Ta süüdistas Ameerika Ühendriike piirkonda "uue Iisraeli" loomise püüdmises.[83][84][85]
  •  Prantsusmaa: Prantsusmaa president Emmanuel Macron avaldas lootust, et referendumi tulemusel saavad kurdid Iraagi valitsuses proportsionaalse esindatuse põhiseaduse raamide piires. Pärast referendumit pakkus ta abi pingete leevendamiseks ning avaldas toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele.[86][87][88]
  •  Saksamaa: Saksamaa hoiatas Kurdistani ning Saksa võimud nimetasid referendumit ühepoolseks.[89]
  •  Saudi Araabia: Saudi Araabia välisministeerium avaldas, et loodab president Barzani mõistlikkusele referendum ära jätta.[90]
  •  Suurbritannia: Briti saadik Iraagi Kurdistanis sõnas, et Ühendkuningriik toetab kõigi maailma rahvaste vabadust enesemääratlusele, kuid ütles, et aeg referendumiks on vale. Ta sõnas, et referendumiks peaks olema olemas keskvalitsuse nõusolek. Suurbritannia välisminister Boris Johnson sekundeeris ning lisas, et esmalt tuleks Islamiriik alistada.[91][92]
  •  Süüria: Süüria valitsuse nõunik ütles, et Süüria ei toeta ühepoolset referendumit ning toetab Iraagi terviklikkust.[93]
  •  Türgi: Türgi välisministeerium nimetas referendumit suureks veaks. President Erdogan sõnas, et referendum pole mitte kellegi huvides. Välisministeerium hoiatas, et Kurdistan maksab referendumi korraldamisel suurt hinda. Septembri lõpus nimetas Erdogan referendumit reeturlikuks ja ähvardas kurde sõjalise ja majandusliku sekkumisega. Pärast referendumit tühistas Türgi oma lennufirmade lennud Põhja-Iraaki.[94][95][96][97][98][99]

Neutraalsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Muud seisukohad

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Armeenia: Armeenia välisminister Eduard Nalbandyan ütles, et loodab olukorra rahumeelsesse lahenemisesse. Ta ütles, et Armeenia ootab, et Iraagi ja Kurdistani võimud väldiksid pingete tekitamist ning leiaksid olukorrale lahenduse.[105]
  •  Holland: Hollandi saadik Iraagi Kurdistanis ütles, et referendumil oleks laiapindsem toetus, kui see kooskõlastataks keskvalitsusega.[106]
  •  Venemaa: Venemaa president Vladimir Putin ütles, et saab kurdidest aru, kuid tuletas meelde, et referendum peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega.[107]

Muud liikumised

[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna jõud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemus

[muuda | muuda lähteteksti]
Referendumi tulemused
Valik Hääled %
Referendum passed Jah 2 861 471 92.73
Ei 224 464 7.27
Kokku hääli 3 305 925 100,00
92,73% 7,27%
Jah Ei

Järelkaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohene järelkaja Iraagis ja Kurdistanis

[muuda | muuda lähteteksti]
Iseseisvusmeelne meeleavaldus Brüsselis Belgias (25. oktoober 2017)

Pärast referendumit puhkesid Iraani Kurdistanis pidustused ning kaks päeva kestnud iseseisvusmeeleavaldused. Lauldi Mahabadi Vabariigi hümni. Kurdide linnades, nagu Baneh, Sanandaj ja Mahabad peeti palju meeleavaldajaid kinni.[124]

Iraagi Kurdistan hakkas kokku panema plaane riigi ülesehitamiseks ja valmistuma edasisteks läbirääkimisteks Iraagiga enne Kurdistani Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist. Barzani lõi iseseisvumise ettevalmistuste juhtimiseks uue institutsiooni, mida kolm erakonda boikoteerisid.

Iraagi valitsus ähvardas saata naftarikkasse Kirkuki linna sõjaväe. Päev enne referendumit blokeerisid sõjaväelased maantee Mosuli ja Dahuki vahel.[125]

Neli päeva pärast valimisi keelas keskvalitsus kõik lennud Arbīli ja As-Sulaymānīyah lennujaamadesse.[126] Keelu alla ei kuulunud lennud, mis olid seotud humanitaarabi, sõjaväe ja diplomaatidega. Pärast seda nõudis keskvalitsus, et kurdid annaksid lennujaamad Iraagi võimude kontrolli alla.[127]

Viis päeva pärast referendumit teatasid Iraani ja Iraagi valitsused, et korraldavad Iraani-Kurdistani piiril ühisõppuse.[128] Iraan saatis piirile oma tankid, kuid seda lüket peeti pigem demonstratiivseks.[129] Iraan sulges enda piiri Kurdistaniga.

Kurdidele kuuluvatele ettevõtetele korraldati üle Iraagi rünnakuid.[130]

Iraagi-Kurdi konflikt ja Barzani tagasiastumine

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Kirkuki lahing (2017) ja 2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikt

15. oktoobril 2017 käivitasid Iraagi väed operatsiooni Kirkuki vallutamiseks. Iraagi riigimeedia teatel sõjaväele Kirkukis vastupanu ei osutanud ning linna vallutamine andis hoogu kapitulatsioonile kogu riigi põhjaosas.

25. oktoobril 2017 pakkus Iraagi Kurdistan, et "külmutab" septembrikuise referendumi tulemused, et vältida laiemat konflikti keskvalitsusega ja alustada läbirääkimistega. Relvarahu taheti edasiste kokkupõrgete ja vägivallalainete vältimiseks.

29. oktoobril 2017 teatas 12 aastat võimul olnud Iraagi Kurdistani president Masoud Barzani, et astub 1. novembril tagasi. Tema riskantne püüdlus suruda läbi mitteametlik referendum lõppes sellega, et Iraak hõivas vaidlusalused territooriumid ning Iraagi Kurdistani omariikluspüüdlused jäid seisma. Barzani-meelsed protestijad murdsid üle Iraagi Kurdistani hoonetesse ning ründasid poliitikuid ja ajakirjanikke.

6. novembril 2017 otsustas Iraagi ülemkohus, et Iraagi osadel ei ole võimalik riigist eralduda. Iraagi Kurdistani võimud teatasid, et tunnustavad kohtu otsust ning ütlesid, et sellest võiks saada alus edasistele Iraagi ja Kurdistani läbirääkimistele.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Kurdish Referendum". Yekta Uzunoglu (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2019. Vaadatud 5. juulil 2018.
  2. ↑ "Masoud Barzani: Why It's Time For Kurdish Independence". Foreign Policy. 15. juuni 2017.
  3. ↑ "Senior Kurdish Official Says Kurdistan Independence Referendum Going Ahead Despite Opposition". ARA News. 26. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  4. ↑ "Turkey warns Iraqi Kurdish referendum will 'have a cost'" (inglise). Al Arabiya. 14. september 2017. Vaadatud 14. septembril 2017.
  5. ↑ "Iraqi Kurds accept court decision banning secession". Middle East Eye.
  6. ↑ Kurdistan Referendum Movement – International Committee (8. veebruar 2005). "98 percent of the people of South Kurdistan vote for independence". KurdMedia.
  7. ↑ "UPDATES: Kurdistan Region to hold independence referendum on Sept 25". Rudaw. 7. juuni 2017. Vaadatud 7. juunil 2017.
  8. ↑ "PUK's latest statement on the attacks against Kirkuk". ANF News (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2017. Vaadatud 26. oktoobril 2017.
  9. ↑ Eli Lake (15. juuni 2014). "Practically Speaking, Iraq Has Broken Apart". The Daily Beast. Vaadatud 13. augustil 2014.
  10. ↑ Keith Wallis (31. juuli 2014). "Kurdish oil cargo unloaded at sea, destination a mystery". Reuters. Vaadatud 12. detsembril 2016.
  11. ↑ "Iraqi Kurdistan profile: Timeline". BBC News. 12. august 2014. Vaadatud 13. augustil 2014.
  12. ↑ Morris, Loveday (19. jaanuar 2016). "Report: Kurds displacing Arabs in Iraq in what could be 'war crimes'". Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 14. septembril 2017.
  13. ↑ "Peshmerga forces from the Kurdistan Regional Government (KRG) and Kurdish militias in northern Iraq have bulldozed, blown up and burned down thousands of homes in an apparent effort to uproot Arab communities in revenge for their perceived support for the so-called Islamic State (IS), said Amnesty International in a new report published today" (Ameerika inglise). Amnesty International USA. Vaadatud 14. septembril 2017.
  14. ↑ "Iraq crisis: Incumbent PM Maliki left out as country moves on". BBC News. 12. august 2014. Vaadatud 13. augustil 2014.
  15. ↑ "Iraqi media broadly welcome new premier". BBC News. 12. august 2014. Vaadatud 13. augustil 2014.
  16. ↑ "Iraq Kurdistan independence referendum planned". BBC News. 1. juuli 2014. Vaadatud 13. augustil 2014.
  17. ↑ "Kurds agree to postpone independence referendum". The Star. 5. september 2014.
  18. ↑ "Iraqi Kurdish Leader Calls For Nonbinding Vote on Independence". Radio Free Europe/Radio Liberty. 3. veebruar 2016. Vaadatud 3. veebruaril 2016.
  19. ↑ "Barzani: Kurdistan will hold referendum before October". Kurdistan24 (inglise). 23. märts 2016.
  20. ↑ Ali, Sangar. "PM Barzani: Mosul could be liberated within three months". Kurdistan24 (inglise).
  21. ↑ "Iraq's PM sees Kurdish referendum as "undisputed right"". Rudaw. 26. august 2016. Vaadatud 3. aprillil 2017.
  22. ↑ "Iraqi Kurdistan renews call for post-IS independence". The New Arab. 12. detsember 2016. Vaadatud 12. detsembril 2016.
  23. ↑ "Kurdistan will hold independence referendum in 2017, senior official". Rudaw. 2. aprill 2017. Vaadatud 2. aprillil 2017.
  24. ↑ "UPDATES: Kurdistan Region to hold independence referendum on Sept 25". Rudaw. 8. juuni 2017. Vaadatud 8. juunil 2017.
  25. ↑ "Iraqi Kurds plan independence referendum on Sept. 25". Reuters. 13. juuni 2017. Vaadatud 7. juunil 2017.
  26. ↑ "Iraqi Christians fear Kurdish agenda behind removal of mayor – World Watch Monitor". 28. juuli 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.
  27. ↑ "Iraqi Kurdistan govt removes Alqosh mayor, Assyrians protest". 22. juuli 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.[alaline kõdulink]
  28. ↑ "Assyria: Crowds Gather to Protest Mayor's Unfounded Expulsion". UNPO. Vaadatud 24. septembril 2017.
  29. ↑ "UPDATED: Kurdistani referendum delegation to meet with PM Abadi, VP Maliki". www.rudaw.net.
  30. ↑ Goran, Baxtiyar. "Kurdistan delegation arrives in Baghdad to negotiate independence with Iraqi officials". Kurdistan24 (inglise). Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  31. ↑ "You are being redirected..." www.nrttv.com. Vaadatud 24. septembril 2017.
  32. ↑ Jalabi, Raya (29. august 2017). "Iraq's Kirkuk province to vote in Kurdish independence referendum". Reuters. Vaadatud 3. septembril 2017.
  33. ↑ "Shingal District Council support Kurdistan's independence referendum". Kurdistan24. 30. juuli 2017. Vaadatud 6. septembril 2017.
  34. ↑ "Khanaqin Mayoral Council Calls for Including the City in Independence Vote". Basnews. 16. august 2017. Vaadatud 6. septembril 2017.
  35. ↑ "Yezidi town of Bashiqa votes: second to join Kurdistan independence referendum". Rudaw. 17. august 2017. Vaadatud 6. septembril 2017.
  36. ↑ "Turkey, Iran Voice Opposition To Kurdish Independence Vote in Rare Visit". Radio Free Europe/Radio Liberty. 17. august 2017. Vaadatud 21. augustil 2017.
  37. ↑ "Arabs in Iraq town reject inclusion in Kurd region poll". Anadolu Agency. 10. september 2017. Vaadatud 11. septembril 2017.
  38. ↑ "Mandali district withdraws from KRG referendum". Daily Sabah. 11. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2017. Vaadatud 15. septembril 2017.
  39. ↑ Erika Solomon (14. september 2017). "Iraq fires Kirkuk governor in Kurdish referendum stand-off". Financial Times. Vaadatud 15. septembril 2017.
  40. ↑ Raya Jalabi; Ulf Laessing (14. september 2017). "Western powers press Iraq Kurd leaders to shelve 'very risky' independence vote". Reuters. Vaadatud 15. septembril 2017.
  41. ↑ Mahmoud Barakat; Hussein al-Amir (19. september 2017). "Kirkuk council blasts parliament bid to remove governor". Anadolu Agency. Vaadatud 19. septembril 2017.
  42. ↑ Aldroubi, Mina (5. september 2017). "Iraqi Kurds launch independence vote". The National. Vaadatud 6. septembril 2017.
  43. ↑ Aldroubi, Mina (12. september 2017). "Iraqi parliament rejects Kurdistan independence referendum". The National. Vaadatud 18. septembril 2017.
  44. ↑ Jalabi, Raya (12. september 2017). "Iraq's Kurdish parliament backs Sept 25 independence referendum". The National. Vaadatud 18. septembril 2017.
  45. ↑ "Iraq's Supreme Court orders suspension of Kurdish independence referendum". France24. 18. september 2017. Vaadatud 18. septembril 2017.
  46. ↑ "Kurdish president vows to press on with independence referendum". CNN. 19. september 2017. Vaadatud 21. septembril 2017.
  47. ↑ Barin Kayaoglu (13. september 2017). "200,000 Jewish Kurds headed for Iraqi Kurdistan, howls Turkish press". Al-Monitor. Vaadatud 18. septembril 2017.
  48. ↑ Azad Laskari (15. september 2017). "'200,000 Jews Will Settle Kurdistan': Turkey Turns to Fake News to Discourage Kurdish Referendum". Haaretz. Vaadatud 18. septembril 2017.
  49. ↑ Tom O’Connor (15. september 2017). "Turkey Tries to Scare Voters with Warnings About Jews ahead of Kurdish Referendum". Newsweek. Vaadatud 18. septembril 2017.
  50. ↑ "Turkey's top media watchdog removes broadcaster Rudaw based in northern Iraq from satellite". Hurriyet Daily News. 25. september 2017. Vaadatud 27. septembril 2017.
  51. ↑ "Polling Survey on The Upcoming Referendum on The Independence of Kurdistan". Kurdish Consultancy. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2017. Vaadatud 18. septembril 2017.
  52. ↑ "Kurdistan referendum commission reveals four-language sample ballot". Rudaw. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  53. ↑ "President Barzani to discuss independence referendum with Kurdistan parties". Rudaw. 6. juuni 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  54. ↑ "PUK: referendum should be held for independence". PUK Leadership Council. 21. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  55. ↑ "Kurdish Islamic body calls referendum 'national and religious' right". Rudaw. 13. juuli 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  56. ↑ "No party owns project of independence referendum: Kurdish Official". Iraqi News. 6. aprill 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  57. ↑ "Kirkuk working to form committee on independence referendum". Rudaw. 19. juuli 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  58. 1 2 3 "Iraq's Kurds question motives behind independence vote". Al-Monitor. 27. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  59. ↑ "Turkmens Prefer Kurds to Shi'ite-Dominated Baghdad Govt : Leader". Basnews. 24. juuli 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  60. ↑ "Interview with Loay Mikhael, the Representative of the Christian Chaldean Syriac Assyrian Popular Council to Washington". 25. juuli 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
  61. ↑ "FLAŞ – Komela Îslamî piştgirî da referandumê" (kurdi). Rudaw. 24. september 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.
  62. ↑ "Goranê biryara xwe da: Piştgirî da referandumê!" (kurdi). 24. september 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.
  63. ↑ "Partiya Tirkmenelî: Mafê tirkmenan garantî be em nabine dijberê serxwebûnê" (kurdi). Rudaw. 29. juuli 2017. Vaadatud 29. juulil 2017.
  64. ↑ "Vote on Kurdish independence 'risky': Turkmen leader". Anadolu Agency. 9. juuni 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  65. ↑ "You are being redirected..." www.nrttv.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.
  66. ↑ "Holding of Kurdish referendum in Nineveh Plain is 'unacceptable'". Zowaa Official Website. 1. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017. Vaadatud 5. septembril 2017.
  67. ↑ Kook, Urmet (24. oktoober 2017). "Riigikogu kiitis heaks avalduse Kurdistani iseseisvusreferendumi kohta". ERR.ee (eesti). Vaadatud 30. märts 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  68. ↑ "Iraq criticizes plan of Kurds independence referendum". Xinhua. 9. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2017.
  69. ↑ Crowe, TD, Seán (28. september 2017). "Kurdistan independence referendum must lead to negotiations, not war – Crowe". sinnfein.ie. Sinn Féin. Vaadatud 4. oktoobril 2017.[alaline kõdulink]
  70. ↑ "Israel endorses independent Kurdish state". Reuters. 13. september 2017.
  71. ↑ "Israel becomes first state to back an independent Kurdistan". The Telegraph, 14 October 2017.
  72. ↑ "Israel Endorses Kurdish Independence in Lone Show of Support". Bloomberg, 13 September 2017.
  73. ↑ "Συνέντευξη Υπουργού Εξωτερικών, Ν. Κοτζιά, στο Ραδιόφωνο του "Alpha", "Πρόσωπα του Σ/Κ", με τη δημοσιογράφο Μ. Νικόλτσιου" (kreeka). MFA of Greece. 10. juuni 2017. Vaadatud 12. juunil 2017.
  74. ↑ "Athens upgrades diplomatic representation in Erbil". Greek Observer. 19. september 2017. Vaadatud 2. oktoobril 2017.[alaline kõdulink]
  75. ↑ "KRG Envoy Seeks Poland's Support for Kurdistan Independence". Basnews. 25. aprill 2017. Vaadatud 26. juulil 2017.
  76. ↑ "Polish FM: Kurds supposed to have more autonomy inside Iraq". Kurdistan24. 22. september 2017. Vaadatud 22. septembril 2017.
  77. ↑ "Brett politiskt stöd för folkomröstning om kurdisk självständighet" (rootsi). 20. september 2017. Vaadatud 21. septembril 2017.
  78. ↑ "US says it understands 'legitimate aspirations' of people in Iraqi Kurdistan". 9. juuni 2017.
  79. ↑ "No:276/17, Comments by Hikmat Hajiyev, MFA Spokesperson in response to media inquiries on referendum in Iraq Kurdistan Regional Government and the developments in this context in Iraq". mfa.gov.az. Vaadatud 15. novembril 2017.
  80. ↑ "Australia says it's not the right time for Kurdish independence referendum". SBS. 18. september 2017. Vaadatud 26. septembril 2017.
  81. ↑ "China says supports Iraq's unity as Kurds vote in referendum". Reuters. 25. september 2017. Vaadatud 27. septembril 2017.
  82. ↑ "Spain expressed concern over referendum of Iraqi Kurdistan". Front News International. 18. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2017. Vaadatud 19. septembril 2017.
  83. ↑ "Iraqi Kurdistan's 'Unilateral' referendum plan only to cause new problems: Iran". The Iran Project. 10. juuni 2017. Vaadatud 10. juunil 2017.
  84. ↑ "Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession: TV". Reuters. 4. oktoober 2017.
  85. ↑ "Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession". Reuters, 4 October 2017.
  86. ↑ "France does not oppose Kurdistan referendum: Macron". Rudaw. 20. september 2017.
  87. ↑ "Macron offers mediation between Baghdad and Kurds". Al Jazeera. 5. oktoober 2017. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  88. ↑ "France's Macron says Iraqi unity 'essential', offers to mediate with Kurds". France 24 (inglise). 5. oktoober 2017.
  89. ↑ "Iraqi and foreign reactions to Kurdish referendum plan". Kurdistan24. 9. juuni 2017.
  90. ↑ "Saudi Arabia says hopes Kurdistan vote will not take place". Reuters. 20. september 2017.
  91. ↑ "Kurdistan UK: Now is not right time for referendum, Baghdad first must authorize". Rudaw. 12. juuni 2017. Vaadatud 12. juunil 2017.
  92. ↑ "Foreign Secretary statement on the Kurdistan Regional Government's intention to hold a referendum on independence from Iraq". Foreign and Commonwealth Office. 12. juuni 2017. Vaadatud 13. juunil 2017.
  93. ↑ "مسؤول سوري: عملية استقلال إقليم كوردستان تحتاج إلى نصوص قانونية في الدستور". Rudaw. 14. juuni 2017. Vaadatud 14. juunil 2017.
  94. ↑ "Türk Dışişleri: IKBY referandumu vahim bir hata". 9. juuni 2017.
  95. ↑ "Erdoğan says Iraqi Kurds' independence referendum 'does not serve anybody's interest'. Hürriyet Daily News (13 June 2017).
  96. ↑ "Turkey threatened Iraqi Kurdistan". Front News. 14. september 2017.
  97. ↑ "Kurdistan referendum: Erdogan says Iraqi Kurds risk 'ethnic war' and threatens military response to vote". The Independent. 26. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2022.
  98. ↑ "Iraqi Kurdish leader says 'yes' vote won independence referendum". Reuters. 26. september 2017.
  99. ↑ "Turkey halts flights to northern Iraq, issues travel warning". Hürriyet Daily News, 28 September 2017.
  100. ↑ "Belgian Deputy PM says all nations have the right to self-determination". NRT. 14. juuni 2017. Vaadatud 14. juunil 2017.
  101. ↑ "Belgian Diplomats Visit MERI to Discuss Current Challenges in Iraq". MERI. Vaadatud 15. juunil 2017.
  102. ↑ "Bulgarian PM: 'Bulgaria has not Given Stance on Iraqi Kurdistan Independence Referendum'". novinite. 9. juuni 2017. Vaadatud 9. juunil 2017.
  103. ↑ "Jordan FM: Kurdistan referendum Iraq's domestic affair". Kurdistan24. 10. august 2016. Vaadatud 10. augustil 2017.
  104. ↑ "Justin Trudeau stays mum on Iraq referendum, citing Quebec as a lesson". Vaadatud 27. septembril 2017.
  105. ↑ "Armenia MFA hopes for peaceful settlement regarding Iraqi Kurdistan referendum on independence". News.am. Vaadatud 28. septembril 2017.
  106. ↑ "Dutch consul: Referendum to receive support if done with Iraq". NRT. 20. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2017. Vaadatud 20. juunil 2017.
  107. ↑ "Putin to Kurdistan24: We understand sensitivity of Kurdish cause". Kurdistan24. 15. juuni 2017. Vaadatud 15. juunil 2017.
  108. ↑ "Catalonia, Kurdistan 'defending democracy': former Catalan leader". Defense News.
  109. ↑ "Nobody has the right to deny the Kurds independence: Leader of Kosovo party". Kurdistan24. 14. august 2017. Vaadatud 14. augustil 2017.
  110. ↑ "Comment by the Information and Public Relations Department of the Foreign Ministry of the Republic of Artsakh". Ministry of Foreign Affairs of Nagorno Karabakh. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2017. Vaadatud 28. septembril 2017.
  111. ↑ "Iraq's Christians wary of planned Kurdish regional poll". 22. august 2017. Vaadatud 24. septembril 2017.
  112. ↑ Ali, Sangar. "IS destroyed over 70 percent of Nineveh Plain: Assyrian Party Leader". Kurdistan24 (inglise).
  113. ↑ English, Basnews. "Christians Seeking a Province in Nineveh Plains: Official". Vaadatud 24. septembril 2017.
  114. ↑ "Iraqi delegation under Allawi to visit Erbil about Kurdish referendum plan". 11. juuni 2017. Vaadatud 13. juunil 2017.
  115. ↑ "Irak Türkmen Cephesi'nden Kürtlerin referandum kararına tepki". 9. juuni 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2017. Vaadatud 9. juunil 2017.
  116. ↑ "Vote on Kurdish independence 'risky': Turkmen leader". 9. juuni 2017.
  117. ↑ "Kirkuk Arabs Vote Yes to Kurdistan Referendum: Chieftain". Basnews. Vaadatud 13. juunil 2017.
  118. ↑ "Kurdistan Has the Right to Hold Independence Referendum: Iraqi Communist Party". Basnews. 13. juuni 2017. Vaadatud 14. juunil 2017.
  119. ↑ "Kurdish Islamic body calls referendum 'national and religious' right". www.rudaw.net. Vaadatud 25. mail 2022.
  120. ↑ "PKK Leader: Referendum a democratic right, no one should stand against it". Kurdistan 24, 13 June 2017
  121. ↑ Avraham, Rachel. "PLO opposes Kurdish self-determination". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2017. Vaadatud 27. septembril 2017.
  122. ↑ English, Basnews. "Palestine's Fath Official to Maliki: Kurdistan Is Different from Israel". Vaadatud 18. septembril 2017.
  123. ↑ "HDP offers congratulations, support for Kurdistan independence vote". Rudaw. 12. juuni 2017. Vaadatud 13. juunil 2017.
  124. ↑ "Iran's Kurds are growing restless, too". The Economist. 30. september 2017.
  125. ↑ Salim, Mustafa; DeYoung, Karen; El-Ghobashy, Tamer (29. september 2017). "Tillerson says Kurdish independence referendum is illegitimate". The Washington Post. Vaadatud 30. septembril 2017.
  126. ↑ "Iraq halts flights to Kurdistan Region". BBC News. 29. september 2017.
  127. ↑ David Zucchino (26. september 2017). "Iraq Orders Kurdistan to Surrender Its Airports". The New York Times. Vaadatud 27. septembril 2017.
  128. ↑ "Iran and Iraq to hold joint border drills". Al Jazeera. 30. september 2017.
  129. ↑ "Jalal Talabani's mediating skills will be much missed". The Economist. 5. oktoober 2017.
  130. ↑ "A new war in Iraq, now between Shia Arabs and Kurds". The Economist. 16. oktoober 2017.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2017._aasta_Iraagi_Kurdistani_iseseisvusreferendum&oldid=7094226"