122 mm haubits 1938 M-30

Allikas: Vikipeedia
M-30 postamendil

122 mm haubits 1938 (M-30) (vene k 122-мм гаубица образца 1938 года) on enne Teise maailmasõja algust Nõukogude Liidus valmistatud ja sõja ajal massiliselt toodetud kerge välihaubits. On olnud pikalt relvastuses ka pärast maailmasõda, kuid üldiselt tänapäevaks relvastusest maha võetud.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaliiber: 122 mm
  • Raua pikkus: 22 kaliibrit
  • Laskekaugus: 11,8 km
  • Laskekiirus: kuni 6 lasku/min
  • Kaal rännakasendis: 3100 kg
  • Pikkus: 5,9 m (rännakasendis)
  • Laius: 1,975 m
  • Kõrgus: 1,82 m
  • Pukseerimiskiirus: 50 km/h
  • Meeskond: 8

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1928. aastal otsustati Nõukogude Venemaal välja töötada uus moodsam ja ka mootorveoks sobilikum välihaubits. M-30 töötas välja relvakonstruktor Fjodor Petrov ja see võeti relvastusse septembris 1939. Relvastusse võtmisele eelnes konkurss konstruktor V. Grabini poolt välja töötatud haubitsaga F-25, mis oleks olnud efektiivsem, kuid tootmises keerukam. Massiline tootmine algas 1940. ja lõpetati alles 1955. aastal. Aastatel 1940–1945 toodeti 16 887 ja kuni aastani 1955 kokku 19 266 M-30 haubitsat. M-30 oli seega toodetuim ja kasutatavaim NSV Liidu välihaubits 2. maailmasõja päevil. Lafeti baasil hakati hiljem valmistama 152 mm välihaubitsaid D-1 ja laskeseadet kasutati ründesuurtükil SU-122.

Pärast sõja lõppu jäi haubitsaid hulgaliselt relvastusse ja neid eksporditi ka 3. maailma riikidesse. 1960ndate algul vahetas M-30 välja uus 122 mm välihaubits D-30. M-30 jäi siiski tänu ekspluatatsiooni lihtsusele ja arvukusele vähesel määral relvastusse veel praktiliselt kuni sajandivahetuseni.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

1. Raud, 2. Taandurmehhanism, 3. Kaitsekilp, 4. Sihtimisseadmed, 5. Urvik lukuga, 6. Rattad, 7. Lafeti haarad.

M-30 on lihtne ja väga töökindel suurtükiväerelv. Relval on sektorlukk, mida peeti relva valmistamise ajal kiillukust töökindlamaks. Lafeti tugev ehitus võimaldas paigaldada sellele sõja ajal ka võimsama 152 mm haubitsa. Rattad on täiskummirehvidega, mis oli oma aja kohta kasulik lahendus, kuid pärastsõjaaegses mõistes vähendas mobiilsust. Laskekaugus oli vähemalt võrdne ja algul isegi ületas omaaegseid kergeid välihaubitsaid, seda hoolimata üsna lühikesest (22 kal) rauast ning ka suudmepiduri puudumisest. Relva kaal oli pisut suurevõitu, kuid see ei seganud vägedes efektiivset kasutamist. Pukseerimiseks oli algul kasutusel ka väiksemate ratastega ja 3 istekohaga eelikvanker, rakendit vedas tavaliselt roomiktraktor (näiteks Stalinets).

Eksponaadina Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

122 mm haubitsaid M-30 on Eestis teadaolevalt säilinud 3:

1 Ida-Virumaal postamendil elektrijaama lähistel,

1 Eesti Kaitseväe Tapa sõjaväelinnakus ja

1 Eesti Sõjamuuseumis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]