Ḫallušu-Inšušinak

Ḫallušu-Inšušinak (valitses umbes 699 eKr – 693 eKr) oli Elami kuningas Uus-Elami dünastiast, kelle nimi on teada Babüloonia kroonikatest. Enamasti samastatakse teda Elami allikate Halluši-Inšušinakiga.

Kroonika andmetel oli ta oma eelkäija Šutruk-Nahhunte III vend ning valitses kuus aastat. Ent on ka Nippurist pärinev juriidiline tekst, mis olevat kirjutatud tema viieteistkümnendal valitsemisaastal. See on tekitanud ajaloolaste seas seniajani lahendamata vaidlusi.

Oma ainsas säilinud pealdises nimetab ta end kuningas Humban-tahrahi tak '​iks. See sõna ei tähenda siin 'poega', vaid 'meessoost järeltulijat'; Humban-tahrah oli tema vanaisa vend. Kuningas nimetab end seal ka riigi suurendajaks ning palub jumal Inšušinakit: "Ära pea minu võitu kurvastusväärseks!"

Ḫallušu-Inšušinak tuli võimule verise paleepöördega.

Kui Assüüria kuningas Sîn-aḫḫe-eriba (Sanherib) ründas Babülooniat, oli Babüloonia kuningas Marduk-apla-iddina II sunnitud taganema Pärsia lahe äärsetesse soodesse. Ta sai Elamis varjupaiga ning Ḫallušu-Inšušinak andis talle valitseda Nagita (Nagite-rakki 'soomaa') linna Elami ranniku lähedal. Vastuseks sellele rajas Sîn-aḫḫe-eriba sõjalaevastiku ning vallutas Nagita ja mitu muud mereäärset linna. Ta ründas Elami provintse, et püüda Babüloonia põgenikke ning seejärel hävitada Babüloonia kuningas Mušēzib-Marduk. Sellest on juttu ka Babüloonia allikates, kuid seal väidetakse, et sellal kui Assüüria väed olid hõivatud Pärsia lahe piirkonnas, ründas Ḫallušu-Inšušinak oma vägedega Babüloonia põhjaosa ning vallutas Akadi ja Sippari (oktoobris 694 eKr), lõigates ära Assüüria vägede ühenduse tagalaga. Babüloonia väed said lüüa; nende kuningas, Sîn-aḫḫe-eriba poeg, Assüüria troonipärija Aššur-nadin-šumi võeti vangi ja saadeti Elamisse, kus ta suri või tapeti. Ḫallušu-Inšušinak tõstis Babüloonia troonile oma mehe Nergal-ušēzibi. Tagasiteel Assüüriasse saavutas Sîn-aḫḫe-eriba septembri lõpus 693 eKr Nippuri all suure võidu Babüloonia ja Elami ühendvägede üle. Assüürlased võtsid Nergal-ušēzibi vangi, Ḫallušu-Inšušinak põgenes oma vägede riismetega Elamisse. Ḫallušu-Inšušinaki olevat kukutanud tema kaasmaalased 26. tašritul (14. oktoober) 693 eKr: Babüloonia kroonika ütleb, et Susa elanikud panid tema ees linnaväravad kinni ja tapsid ta. Kuningaks sai tema poeg Kutir-Nahhunte IV.

Kirjandus

• В. Хинц. Государство Элам, tlk Л. Л. Шохина, Наука 1977.
• D. T. Potts. The Archaeology of Elam, Cambridge University Press, Cambridge 1999, ISBN 0-521-56358-5, lk 269–271.
• Hallushu-Inshushinak. – Gwendolyn Leick. Who's Who in the Ancient Near East, London and New York 2002, lk 64–65.