Žonglöör (keskaeg)

Auväärne isik (mütsi ja pikka mantlit kandev istuv figuur vasakul) kuulab žonglööri (narmasteks lõigatud rüüga fiidlimängija keskel), keda rütmiliselt saadab väike tütarlaps pandeirol (parempoolne figuur). Cancioneiro da Ajuda, illustratsioon fo 21r

Žonglöör oli keskajal rändav muusik ja meelelahutaja, kes valdas mitmesuguseid etenduskunste. Žonglöörid rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas ning teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides.

Žonglööre peeti ühiskonna heidikuteks ja neil puudus kiriku õnnistus.

Nad võisid ühineda ka rändmuusikute vennaskondadega, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus oli võimalik omandada ka muusikaharidust.

Etümoloogia

Sõna on jõudnud eesti keelde prantsuse sõna jongleur vahendusel ladina keelest, milles joculator (sõnast iocus 'ajaviide', 'nali') tähistas kutselist naljategijat ja meelelahutajat.

Tänapäeval

Tänapäeval nimetatakse žonglööriks tsirkuses esemete manipuleerimise ja žongleerimisega esinevat osavus- ja tasakaalukunstnikku.

Vaata ka

• menestrel
• kloun
• miim
• narr

Välislingid

• Žonglööri kutsest Encyclopaedia Britannicas
• Jongleurs. History, Facts and interesting information about Medieval music, specifically, Jongleurs