Želatiinplaat

Želatiinplaat on klaasplaat, mis on ette valmistatud fotokujutise salvestamiseks.

Kuivželatiin sisaldas mitmesuguseid aineid ja see võis, erinevalt märgželatiinist, ka enne pildistamist kuivada. Kuivželatiinplaadid olid erinevalt märgkollodiumplaatidest õhukesed ning nende emulsioonikiht oli tunduvalt ühtlasem. Želatiinplaat oli esimeseks edukaks kuivplaadiks fotograafia ajaloos. See leiutis põhineb Inglise arsti ja keemiku dr Richard Leach Maddoxi avastustele, mis tehti avalikuks 1871. aastal. 1873 hakkas selliseid valmisplaate tootma John Burgess. Plaatide tootmise algaastail need oma vähese valgusundlikkuse tõttu siiski populaarseks ei osutunud. Alles siis, kui Sir J. W. Swan firmast Mawson & Swan selle emulsiooni tundlikkust oluliselt suurendas, muutusid želatiinplaadid üldkasutatavateks ja domineerivaks kuni rullfilmi kasutuselevõtuni.