Žałudok

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Žałudok

[ žalud'okk ]
valgevene Жалудок * / Žałudok *transkriptsioon: Žaludok
vene Желудок (Želudok)


Elanikke: 1400 (2008)[1]

Koordinaadid: 53° 36′ N, 24° 59′ E
Žałudok (Valgevene)
Žałudok

Žałudok (transkribeerituna Žaludok) on alev Valgevenes Hrodna oblastis Ščučyni rajoonis. Alev on Žałudoki külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Żołudek , leedu keeles aga Žaludkas.

Žałudok asub Žałudzianka jõekese ääres, seitsme kilomeetri kaugusel Skrybaŭcy raudteejaamast. Asula nimi tuleb Valgevene keeleteadlaste arvates asulat läbiva jõekese nimest, see omakorda aga seal vanal ajal kasvanud tammikutest (nimi tähendab tõlkes tõruke).

Alevis on keskkool ja muusikakool. Lisaks asuvad seal veel kaks raamatukogu ja kultuurimaja. Žałudokis asub ka meditsiinikool.

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1854, mõisakompleks sajandi algusest ja XX sajandi alguses ehitatud sünagoog.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Žałudoki asulat mainitakse selle nime all esimest korda XV sajandi teisel poolel, kuigi tõenäoliselt on Teutooni ordu dokumentides aastal 1385 mainitud Stegewillendorf Szolutka nimeline asula just Žałudok. Aastal 1486 sai asulast alev. Neli aastat hiljem rajas Kazimierz IV sinna kiriku. Aastal 1506 põletati kirik tatarlaste rüüsteretke käigus aga maha. Uus kirik valmis aastal 1526, ehitamist finantseeris kuningas Zygmunt I. Aastal 1514 pandi alevis toime esimene dokumentaalselt kajastatud kriminaalkuritegu Valgevenemaal.

XVI sajandi algul kuulus Žałudok Vilniuse vojevoodkonda. Asula omanikeks olid Łackid, Sapiehad, Frankiewiczid. Aastal 1682 tekkis asula juurde ka karmeliitide klooster.

Aastal 1690 tekkis aslua juurde mõis, mida kutsuti Жалудоцкі ключ. Põhjasõja ajal oli Žałudok aastal 1706 kuningas Karl XII peakorteriks. XVIII sajandi alguses said alevi omanikeks Tiesenhausenid. Sellest ajast pärinevad Žałudoki mõisakompleksi vanemad osad, samuti ka alevi barokne planeering.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli alev Venemaa koosseisus, kuuludes Vilno kubermangu. Aastal 1835 läks asula Uruskitele, mis moodustasid Czetwertyński te perekonna haru, hiljem hakkas kuuluma aga Czetwertyńskitele. Toona olid Žałudoki alev ja mõisa ümbrus administratiivselt erinevad asulad. Žałudoki alevis asus turuplats, seal peeti ka laatasid. Žałudoki hobuselaatade käive oli ligikaudu 20 000 rubla. Aastal 1908 valmis asulas Władysław Marconi projekti järgi ehitatud loss.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Žałudok Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Kuni Teise maailmnasõjani oli alevis arvukas juutide kogukond. Toona olid alevis kaks elektrijaama ja telegraafijaam, seal tegutsesid viinavabrik ja veski.

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]