Šventas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Šventas
Sventas-2011.jpg
Šventas
Valgla maad Leedu
Pindala 2,335 km²
Pikkus 3 km
Laius 2,14 km
Keskmine sügavus 6,38 m
Suurim sügavus 18,2 m
Koordinaadid 55° 36′ 47″ N, 26° 17′ 55″ E
Šventas (Leedu)
Šventas

Šventas on järv Leedus Zarasai rajoonis. Järv asub Smalvosest 4 kilomeetrit edelas ja kuulub Nemunase vesikonda. Järv on loode-kagusihiline. Järve kaldad on enamasti madalad ja metsased, ent kuivad, põhjakallas on kõrgem. Lõunas piirneb järv Ignalina rajooniga.

Kaldajoone pikkus on 10,38 kilomeetrit. Järve põhi on ebatasane. Järve põhja katab sügavamas osas põhjamudaga segunenud sapropeel, kalda ääres liiv. Kaldavööndis kasvab pilliroog. Šventas on üks Leedu puhta- ja selgeveelisemaid järvi. 1998. aastal loodi järve juurde Šventase botaaniline kaitseala, mis kuulub Gražutė regionaalpargi koosseisu. Šventase kaldavöönd on Leedus ainuke paik, kus kasvab vahelduvaõiene vesikuusk.[1] Järve ümbrust võib puhkepaigana kasutada, kuid sellele on seatud piirangud, nii näiteks ei või järve kaldal ööbida.

Järve suubub üks nimetu oja, väljavool puudub. See on kaasa toonud veetaseme suure kõikumise (kuni 2,7 meetrit).[2] Kaldad maaharimiseks ei sobi. Külad järve kaldal on Pašventė, Kazeriškės, Girutiškė II ja Kaziūriškės.

Šventase nimi tähendab püha või pühitsetut,[3] kuigi algselt võis see tähendada eredat.[4]

Legendi järgi asus Šventase asemel kunagi kirik, ent maast välja paiskunud vesi uputas selle. Endise pühapaiga järgi saanud siis järv ka nime.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2020. Vaadatud 8. septembril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Šventas (Zarasų r.). Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 236 lk.
  3. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 337 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.
  4. Владимир Николаевич Топоров. Об одном архаичном индоевропейском элементе в древнерусской духовной культуре – *svęt-. Iš: Языки культуры и проблемы переводимости. Москва: Наука, 1987.