Šveitsi süsteem
Šveitsi süsteem on male- ja kabevõistluse läbiviimise kord, mida kasutatakse juhul, kui võistlusest osavõtjate arv on nii suur, et ei saa kasutada ringsüsteemi, kus iga võistleja saaks mängida kõigi teiste võistlejatega.[1][2] Šveitsi süsteemi kasutatakse ka teiste mõttespordialade (sh gomoku, rendžu, go, turniiribridž) võistlustel.
Šveitsi süsteemis võistluse korral määratakse võistluse juhendis kindlaks mänguvoorude arv, mis enamasti on 7–11. See tähendab, et iga võistleja mängib vastava arvu partiisid. Igaks mänguvooruks teeb võistluse kohtunik paarimise ehk moodustab selles voorus omavahel mängivate võistlejate paarid, järgides üldisi põhimõtteid:[1][2]
- Esimeses voorus moodustatakse mängijate paarid kas loosiga või mängijate reitingu järgi.
- Igas järgmises voorus mängivad omavahel vastased, kellel on selle vooru eel sama või võimalikult lähedane punktisumma.
- Samad mängijad võivad ühel võistlusel omavahel mängida vaid ühe korra.
- Niivõrd kui võimalik, peaks võistleja saama mängida mustade ja valgete malenditega (kabenditega) võrdne arv kordi.
- Niivõrd kui võimalik, peaks võistleja malendite (kabendite) värv igas mänguvoorus erinema tema eelmise vooru mängus kasutatust.
Väikese mänguvoorude arvu tõttu juhtub Šveitsi süsteemis turniiride puhul sageli, et mitmed võistlejad koguvad sama punktisumma. Võrdsete punktidega mängijate paremusjärjestuse määramiseks kasutatakse erinevaid koefitsiendisüsteeme.
Šveitsi süsteemi rakendamise täpsemad reeglid võivad üksikasjades mõnevõrra erineda. Rakendatavad reeglid täpsustatakse võistluse juhendis.